Eesti mehed valgustavad maailma kinostaare

Digital Sputnik toodab uudseid LED-valgusteid, millega plaanitakse vallutada meelelahutusmaailm. Pildil Kaur Kallas. Foto: Jaanus Lensment

Eelmise aasta detsembris käivitati Maroko kõrbes kaamerad. Kuulus režissöör Werner Herzog asus väntama oma esimest digitaalset mängufilmi «Queen of Desert», peaosas Nicole Kidman. Valgust heitis võtteplatsil Eesti firma Digital Sputnik unikaalne kinovalgussüsteem.

Digital Sputniku (DS) tehnoloogiaga salvestatakse ka väärtseriaali «True Detective» teist hooaega, samuti sarja «Hawaii Five-O». Kaur Kallas, kes koos oma venna Kaspariga firma rajas, ütleb, et läbirääkimised käivad mitme suure tootjaga, aga selleks tuleb anda allkirjad sentimeetrite paksusele dokumendihunnikule, mis ei luba detailidest hingatagi. «Väga suured asjad on töös, aga varem kui aasta-pooleteise pärast ei saa midagi täpsustada,» lisas Kaur Kallas.

Suures filmimaailmas jala ukse vahele saamine pole mõistagi lihtne ja Kallas veedab enamiku oma ajast Los Angeleses. Intervjuuks leidis ta aega vaid kell kaheksa hommikul, et siis samal päeval jälle Eestist minema lennata. Operaatorid tahavad kohtuda just firma juhtidega, et rääkida valgustustehnika tulevikust, müügimeestest tihti ei piisa.

«Oleme kaksteist kuud kohapeal olnud ja hakkame vaikselt õigete inimesteni jõudma,» ütles Kallas. «Eks seal liigutatakse ka palju sooja õhku – inimesed räägivad palju, teevad vähe. Mõõtuandvad on kogemused ja soovitused – see, et oleme töötanud Werner Herzogiga, näitab, et asi peab midagi väärt olema, kuna tema seda kasutab.»

«Meie toode annab tehnoloogilise valikuvõimaluse. Kui operaator ja valgustaja saavad aru, et neil on vaja väga täpselt kontrollitavat valgust, mis ei värele, siis oleme meie ainuke valik. Unikaalseks teeb meie lähenemise filmivalgusele see, et me vaatame töövoogu, workflow’d tervikuna,» selgis Kallas, kelle taust on hoopis ärijuhtimises.

Traditsiooniliselt on kaamera, valgustus ja järeltöötlus kõik eraldi etapid. Tänapäeval hakkavad need aga omavahel kokku sulama ja seetõttu ei saa vaadata valgustust kui eraldi seisvat asja, vaid kontekstis kaamera ja järeltöötlusega. Maksimaalse tööefektiivsuse saavutamiseks peab kõiki kolme etappi vaatama juba siis, kuis stseeni valgustama hakatakse.

Digital Sputnik on mõtteviis, millel baseerub tehniline lahendus. «Otsustasime teha toote, mida ise kasutaksime,» kommenteeris Kallas DSi filosoofiat.

Digital Sputniku valgustuslahendus on kompaktne ja modulaarne. Kompaktsus tähendab seda, et põhikomplekt koosneb kolmest valgusmoodulist ning toiteplokist. Moodulid võivad töötada igaüks eraldi, andes kolmepunktivalgust, 2+1-režiimis või suurema valgusjõu saamiseks kõik kolm koos. Kõik kokku mahub see ära keskmist mõõtu kohvrisse. Nii-öelda stardikomplekt maksab 6900 eurot.

Modulaarsus omakorda tähendab, et neid mooduleid võib vastavalt vajadusele lisada ja omavahel ühendada, just niikaua, kuni õiges kohas piisavalt valgust särab. Nagu lego.

Enam pole vaja osta üht suurt, üht keskmist ja üht väikest valgustit – võtteplatsile pole vaja generaatoriga veoautot ega kõrgepinget. DS komponentidest saab kokku panna just sellise nagu vaja.

Kui suure võimsusega valgusdioodid, Power LEDid hakkasid turule jõudma, mõistsid vennad, et ükski suur valgustitootja ei suuda iseseisvalt LEDe valmistama hakata, vaid ostavad need suurtest tehastest. Seega oli nii suurtel kui väikestel firmadel üsna sarnane stardiplatvorm.

Koostöös droonifirmaga Intuitive Aerial pandi valgus isegi lendama. «Lendav LED avab täiesti uued võimalused filmi ja televõtete valgustamisel. Esmakordselt on võimalik nii jõulist valgusallikat droonile monteerida,» rääkis Kallas portaalile AV Interactive tänavu mais.

DS annab Eestis tööd 11 inimesele (lisaks üks müügiinimene Ameerikas ja kaks Euroopas). Nende hulgas on vana kooli insenere, kellele on Nõukogude Liidu taust, ja noori andekad programmeerijad. «Huvitav on see, et Nõukogude Liidu taustaga inimestel on võime üht väikest komponenti arendades silmas pidada kogu süsteemi. Tänapäeva lääne probleem on see, et spetsialiseerutakse varakult ja seega puudub ülevaade kogu süsteemist. Aga kuna Nõukogude Liidus olid ressursid väga piiratud, siis pidi olema asjade arendamises väga loominguline,» rääkis Kallas.

Nii arendamine kui tootmine käib Eestis. Arendus, administreerimine ja tarkvara kirjutamine toimub firmas, seadmed panevad kokku alltöövõtjad. DSi puhul pole tootmise Hiinasse viimine, nagu paljude riistavarafirmade puhul tavaline, otstarbekas.

«Esiteks, Hiina on kaugel. Teiseks on meil vaja saavutada sellised tolerantsid, mida varem pole eriti saavutatud. Kuna tegemist on premium-klassi tootega, siis ei tunne me end mugavalt, kui saadame joonised ära ja saame kuu-pooleteise pärast konteineritäie mingeid asju, mis ei pruugi üldse spetsifikatsioonile vastata,» loetles Kallas Eestis tootmise eeliseid. «Hiinlased võivad pakkuda odavat tööjõudu, aga meie tehnoloogilise toote juures – üle neljasaja komponendi – on käsitööd suhteliselt vähe.»

Lisaks on kõik alltöövõtjad 150 kilomeetri raadiuses ja nii saab igal nädalal vajadusel nad kõik korra läbi sõita ja jooksvalt probleeme lahendada.

Digital Sputniku valgustites kasutatakse RGBW (punane, roheline, sinine, valge) LEDe, mille koostöös saab kokku seada võtteks vajaliku tonaalsusega valguse. Värvustemperatuuri saab muuta 1500 kelvinist (nagu soe küünlavalgus) kuni 10 000 kelvinini (eresinakas valgus). «Valisime RGBW sellepärast, et kaamera sensor salvestab just RGB värviruumis,» ütles Kallas.

DSi valgussüsteemide tehniline keerukus läheneb juba kaamerate omale, aga just see pakubki inimestele rohkem loomingulist vabadust. Enamik LED-valgustite tootjaid kasutab PWM (pulse-width modulation) LEDe, aga nende valgus hakkab valgustugevuse muutmisel värelema. DSi valgustid on nendest puudustest vabad, vilkumise asemel muudetakse LEDini jõudvat voolu.

Omad hädad on siingi, sest voolu muutudes muutub eri värvi LEDide valgustugevus erinevalt. Seetõttu pole see moodus (current control) eriti levinud. «Kuna meie taust on filmi järeltöötluses, siis oli probleemi lahendus ilmne: tarkvaraliselt juhitud toiteplokid võimaldavad neid nihkeid reaalajas korrigeerida, nii et valgustugevuse muutudes valgustemperatuur ei muutu,» rääkis Kallas.

Kallaste 3D-kaamera, millega Werner Herzog oma kuulsa koopadokumentaali üles võttis, arendus praegu seisab. «Saime aru, et prototüübist toote tegemine on suur investeering. RED Digital Cinema (populaarne profidigikaamera) omanik alustas kahe miljardi dollariga. Nagu ta ise ütles: kui miljardär hakkab tegelema kaamerate tootmisega, saab temast kähku miljonär.» Vendadel polnud sellist summat kuskilt võtta.