Rohkem kui 10 000 mõjuka Rootsi päevalehe Dagens Nyheter lugejat nimetas viimase 150 aasta kõige olulisemaks rahvust kujundanud kodumaiseks kultuurisaavutuseks Astrid Lindgreni raamatu «Pipi Pikksukk».
Rootslasi on mõjutanud enim Pipi
2. jaanuar 2015, 18:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pipi on Vilhelm Moberg, Greta Garbo, Kristina Lugn, Jonas Gardell ja Zlatan Ibrahimović ühes ja samas isikus,» kirjutas leht, jätkates naljaga pooleks, et Stieg Larsson ei loonud Millenniumi-triloogia peategelast Lisbeth Salanderi mitte tühjale kohale: antisotsiaalne häkker Lisbeth on nagu suureks kasvanud Pipi Pikksukk.
Just need kaks rahvusvaheliselt enim tuntud naissoost rootslast, kes soovivad kõige enam seda, et neid rahule jäetaks, võiksid lehe hinnangul iseloomustada rootsi rahvuslikku individualismi.
Tulemused selgusid hääletusel, mille korraldas Dagens Nyheter oma 150. sünnipäeva puhul, pakkudes sümboolselt välja ka 150 kandidaati aastatest 1964-2013.
Esikümme:
1. Astrid Lindgreni lasteraamat «Pipi Pikksukk» (1945)
2. Telesari «Viis sipelgat on enam kui neli elevanti» (1973) – ülipopulaarne õpetlik-meelelahutusliku sisu ja kohati üle võlli huumoriga saatesari, kus lastele õpetatakse tähti, numbreid ja loogikat
3. Jonas Gardelli romaanitriloogia «Ära kunagi pühi pisaraid paljakäsi» (2012-2013) – panoraamne sissevaade 1980ndate Rootsi geiühiskonna ellu, kus aids nõuab esimesi ohvreid
4. Vilhelm Mobergi väljarändajate-tetraloogia (1949-59) – ka eesti keeles ilmunud romaanisari rootslaste väljarändamisest ja elust Ameerikas 19. sajandil
5. Animafilm «Karl-Bertil Jonssonsi jõuluõhtu» (1975) – rootsi poiss teeb n-ö Robin Hoodi, toimetades rikaste jõulupakid vaestele. Rootsi jõuluaegsete teleprogrammide lahutamatu kaaslane
6. ABBA laul «Dancing Queen» (1976)
7. Ingmar Bergmani film «Fanny ja Alexander» (1982)
8. Jan Johanssoni džässiplaat «Jazz på svenska» (1964) – rootsi rahvaviisid džässiseades, kõige aegade populaarseim Rootsi džässiplaat
9. Astrid Lindgreni lasteraamat «Vennad Lõvisüdamed» (1973)
10. Nobeli kirjanduspreemia
12. kohalt leiame näiteks Rune Andréassoni koomiksi «Bamse – maailm tugevaim karu», 15. kohalt Selma Lagerlöfi romaani «Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi», 26. kohalt Stieg Larssoni Milleniumi-triloogia ja 29. kohalt Ragnar Östbergi projekteeritud Stockholmi raekoja.
Hääletuse tulemusi vaata siit.