Aasta parim eesti film on küüditamisest

Eesti Filmiajakirjanike Ühing nimetas äsja aasta filmiks Martti Helde «Risttuules» - 1941. aasta 14. juuni küüditamisest jutustava mustvalge mängufilmi, mis on üles võetud eksperimentaalses võtmes.

Filmis on kokku 13 ühekaadrilist stseeni, mille tegelased on tardunud liikumatuks – ainsana liigub nende keskel ringi kaamera. Pildikeel lähtub tõdemusest, et küüditamisega seiskus ka aeg.

«Traagiliste ja rahva ajalugu mõjutanud sündmuste kujutamise eest uudses pildikeeles,» resümeeris ka ühing.

Helde ise oli võidu üle silmnähtavalt rõõmus ja tänas kogu filmi meeskonda. «See kõik on ühise töö vili,» ütles ta. Auhind tuli talle ootamatult. «Ma ei mõelnud üldse sellele, sest vaatan pigem edasi, kui tagasi. Aga muidugi on hea meel ja uhke tunne, et «Risttuules» nii auväärsete filmitegijate kõrval asub.»

«Risttuules» võit oli ülekaalukas, ütles ühingu esimees Tristan Priimägi. Selja taha jäid Jaan Toomiku «Maastik mitme kuuga», Katrin ja Andres Maimiku «Kirsitubakas», Ilmar Raagi «Ma ei tule tagasi» (peatootja Venemaa) ning Priit ja Olga Pärna «Lendurid koduteel».

Kokku hääletas 17 ühingu liiget ja vaagimisele läks 12 filmi.

«Tulemus on… loomulik,» sõnas kriitik Jaan Ruus debüüdirohke filmiaasta kokkuvõtteks. «Võimalik, et Toomiku film oli liiga originaalne, «Kirsitubakas» liiga lüüriline ning heas mõttes vanamoodne. «Risttuules» käsitleb aga originaalses vormis meie minevikku ja rahvuslikku alateadvust.»

Aga Pärnad? «Kui me vaatame ajas tagasi, siis lühifilmid on võistelnud pikkade filmidega edukalt siis, kui mängufilmiaasta on olnud nõrk. Nüüd on olukord mängufilmide osas normaliseerunud ja lühifilmidel raske löögile pääseda,» selgitas Ruus.

Võitja sai auhinnaks Neitsi Maali nime kandva kujukese koos 2000 euroga, mille pani välja Olympic Casino Eesti AS.

Aasta filmiajakirjanikuks nimetas ühing ajalehe Sirp toimetaja Tristan Priimäe lehe filmikülgede elavdamise eest ja aasta levifilmiks «Adèle'i elu: 1. ja 2. peatüki», mida levitas Leedu päritolu VSI Kinoteka.