9.-11. jaanuarini annab pianist Kristjan Randalu Tallinnas, Tartus ja Jõhvis soolokontserdi, mille keskmes on armeenia-kreeka päritolu müstiku ja esoteerikust filosoofi George Gurdjieffi looming.
Kristjan Randalu toob lavale Gurdjieffi müstilise maailma
7. jaanuar 2015, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündmused kuuluvad Eesti Kontserdi sarja «Müstilised kõlad», mille kunstiline juht on Peeter Vähi. Kontserdid teeb eriliseks asjaolu, et Eesti suurtel kontserdilavadel kõlab Gurdjieffi looming täispika kontserdina esmakordselt. Tallinna kontserdil mängib Kristjan Randalu klaverile lisaks ka harmooniumi ning tšelestat. Ehkki nii tšelesta kui ka harmoonium on levinud pillid, kasutatakse neid soolopillidena Eestis teadaolevalt esmakordselt.
«Tegemist pole Kristjan Randalu klaveriõhtuga tavapärases tähenduses. Samuti ei saa me George Gurdjieffist rääkida kui heliloojast. Pigem on tegemist müstiku, filosoofi, esoteerika-guruga, kelle muusikalised mõtted on noodipaberile vormistanud Vene helilooja, Gurdjieffi jünger Thomas de Hartmann. Kreeka-armeenia juurtega Gurdjieffi muusikat iseloomustab ühelt poolt peaaegu et naivistlik lihtsus ning teiselt poolt harvaesinev religioosne sügavus. Lühikeste klaveripalade kirjeldamiseks sobivad märksõnad sufism, dervišid, Tiibet, meditatsioon, tantsuviisid,» selgitab Peeter Vähi.
Kristjan Randalu on kõige laiema rahvusvahelise haardega Eesti jazzmuusik, keda on kontserdid viinud maailma tuntumatele kontserdilavadele, näiteks Carnegie Halli ja Lincoln Centerisse New Yorgis. Ta kuulub Tuneesia ud´i-virtuoosi Dhafer Youssefi ansambli põhikoosseisu ning ühena väga vähestest Eesti muusikutest esineb ta tihti ka Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas.
Randalu klaverimäng nii solisti kui ka ansamblimuusikuna kõlab enam kui 30 plaadil, mille hulka kuuluvad Grammy nominatsioon 2006. aastal ning 2012 Aasta Jazzialbumi tiitel Eesti Muusika Auhindadel. 2007. aastal omistati Randalule Baden-Württembergi jazzipreemia ning 2011. aastal Elioni Jazziauhind Eestis. 2014. aasta tõi Randalule Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
Kristjan Randalu kinnitab, et Gurdjieffi muusikasse süvenedes avastas ta selles paralleele oma viimase paari aasta koostöökogemusest Dhafer Youssef’iga. Ta tunnistab, et justkui samastus teatud määral Thomas de Hartmanni rolliga. Randalu kirjeldab kontserdiõhtu kunstilisi valikuid: «Mängisin kõik nootide kujul käes olnud palad läbi ja tegin esialgsed märkmed lähtudes sellest, mis kõlaliselt, meloodiliselt, harmooniliselt, rütmiliselt ja vormiliselt köitis. Terves kogumikus ilmnesid üksikud palad, millede karakter ja tehniline faktuur enamikust eristusid. Järjestusel lähtusin haakuvatest või siis teadlikult kontrastsetest helistikest ja palade karakteritest, mis määravad pikema terviku ülesehituse ja selle kulgemise tunnetuse.»
Kontserdisari «Müstilised Kõlad»
KRISTJAN RANDALU (klaver), kavas George Gurdjieffi klaverimuusika
R 9. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja
L 10. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal
P 11. jaanuar kell 17 Jõhvi kontserdimaja