Tallinnas, Vabaduse galeriis näeb 8. jaanuarist väikeseid masinaid, mille autoriks Eesti kineetilise kunsti pioneeriks peetav Kaarel Kurismaa. Näitusel nunnu pealkiri "Väike masin ja sõbrad".
Eesti kineetilise kunsti isa avab näituse
Kurismaa on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa.
Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka "välja teenitud suure isa" positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ka ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.
“Väikese masina ja sõprade” väljapanek algab küll tagasivaatega minevikku – varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmiga.