Venemaal kakeldakse «Leviataani» pärast

«Leviaatan».

FOTO: Kaader filmist

Vene filmi «Leviaatan» Kuldgloobuse võit on tekitanud kodumaal suurt poleemikat ja ka teravaid süüdistusi, et see vastab läänemaailma poliitilisele konjunktuurile, diskrediteerides Venemaad.

«See, et «Leviaatan» sai Kuldgloobuse, selgitab täielikult lääneriikide suhtumist Venemaasse. Lääs tahab näha meie maad just sellisena, nagu Andrei Zvjagintsev kujutab: marginaalse, purjus ja ülearusena,» ütles tuntud filminäitleja, Venemaa rahvakunstnik Nikolai Burljajev ajalehele Izvestija. Film andvat tema sõnul tugevaid hoope ka vene õigeusukiriku pihta.

Lõpuks avaldab nooruses ka «Ivani lapsepõlve» nimitegelast mänginud Burljajev lootust, et  kultuuriministeerium lõpetab pärast uute riigi kultuuripoliitika põhialuste vastuvõtmist selliste ebavajalike filmide toetamise, ja teatab, et tema piiraks selle levi nii kinodes kui televisioonis.

Kremli-meelse politoloogi Sergei Markovi sõnul on «Leviaatan» professionaalselt tehtud antiputinlik filmimanifest, mis neab Vene riiklikku bürokraatiamasinat, aga unustatud pole ka õigeusuvaenulikku aktsenti.

«See film on uue Venemaa-vastase külma sõja produkt, ainult et erinevalt eelmisest tehtud arvatavasti Vene riigi enda rahaga,» kirjutab ta oma Facebooki leheküljel. Ja lisab lõpuks, et  auhindu ei võida antud juhul mitte vene, vaid venevastane film.

Õigeusuaktivist Kirill Frolov : «Leviaatan» on Vene kiriku ja Vene riigi laim.

Venemaa riikliku filmiarhiivi direktor Nikolai Borodatšov (Izvestijas): Cannes´i, Veneetsia ja Berliini filmifestival on avalikult angažeeritud, seal antakse auhindu printsiibi «tee oma riigi vastane film – ja meie anname sulle preemia» järgi. «Leviaatan» kuulub just sellesse kategooriasse.

Murmanski oblasti Koola rajooni Teriberka küla (osaliselt sealkandis filmiti «Leviaatanit»)  munitsipaalametnik Tatjana Тrubilina pärast vaatamist: «Muljeid eriti ei ole: me oleme selle järgi siin kõik alkohoolikud, kes elavad oma solgiaugus. Esteetilisest vaatepunktist olen ma selle filmi näitamise vastu.»

Ka ajaleht Izvestija küsib juba oma artikli pealkirjas: kas «Leviaatan» on kaunitar või koletis? Enamik autoriteetsetest vastajatest arvab siiski, et kaunitar.

Kinoliidu esimees režissöör Andrei Proškin: Zvjagintsev on kunstnik, mitte konjunkturist. Arvamus, et «Leviaatan» saab auhindu ainult konjunktuuri pärast – see on jama. Kõik on palju lihtsam: suurepärane režissöör on teinud endaväärilise filmi.

Dokumentalist Vitali Manski: praegune poliitiliselt pinev olukord töötas filmile pigem vastu. Idee järgi tuli meid ignoreerida, mitte auhindu anda. Ent Zvjagintsevil õnnestus vältida ametlikku konjunktuuri, mis tõestab veel kord filmi kõrget kunstilist taset.

Ja veel. Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski: «Leviaatani» järjekordne võit mitte ainult ei rõõmusta, vaid annab ka lootust. Esimest korda pea poole sajandi järel (siis «Sõda ja rahu») sai Vene film Kuldgloobuse.

Telestaar Ksenja Sobtšak: keegi võib ju öelda, et see on film sellest, «kuidas meil on kõik jälle halvasti», aga see pole sellest. See on film sellest, kuidas on Venemaa üles ehitatud. Ja kuhu viivad õigluse otsingud ühiskonnas, kus seda kunagi pole olnud.

Tagasi üles