Vaata, mis valdkond saab kultuuriministeeriumi eelarvest kõige rohkem raha

Urve Tiidus laulupeol. Foto: Viktor Burkivski

Kultuuriminister Urve Tiidus annab aru ehk Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi 2015. aasta eelarve numbrite keeles. 

Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi 2015. aasta kultuurieelarve on 211,56 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aastaga on kasv 39,03 milj € ehk 22,62%.

	2014.a	2015.a	Muutus EUR	Muutus %
Tulud	40 184 758	42 494 932	+2 310 174	5,75%
Kulud ja investeeringud	- 172 527 612	-211 560 900	[phone]	22,62%
Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude osakaal riigieelarve kuludest	2,14%	2,48%

Eelarve jaotus valdkondade vahel

 

Suuremad tegevustoetused 2015

• Etendusasutuste tegevustoetus 26,7 mln eurot

• Kontsertasutuste tegevustoetus 14,9 mln eurot

• Muuseumide tegevustoetus 17,7 mln eurot

• ERR tegevustoetus 28 mln eurot

• Kultuurkapitali eelarve 25,3 mln eurot

Investeeringute kasv 19,15 mln eurot, sh suuremad mõjutajad:

• Ugala teatri renoveerimine 8,2 mln eurot

• Vanemuise suure saali lavatehnika vahetus 7 mln eurot

• Arvo Pärdi keskus 3,5 mln eurot

• Rakvere kinosaal 0,9 mln eurot

• ERR uudistemaja 0,7 mln eurot

• Samas on valmis saanud eelmise EL struktuurfondi perioodi vahenditest tehtud objektid ning nende võrra on eelarve vähenenud

Kulude kasv 15,7 mln eurot, sh suuremad mõjutajad:

• noortega tegelevate 5.-7. kutsetasemega treenerite tasude 50% katmine 3,51 mln;

• loomemajanduse meede 2015: 3,34 mln;

• kultuuritöötajate palgakasv (sh miinimumtasu tõus) 3,1 mln;

• venekeelse inforuumi tugevdamine 2,9 mln;

• lõimumise meede 2015: 1,76 mln;

• RKAS rendimaksed 1,6 mln;

• Kultuurkapital 1 mln;

• loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine 68 079 eurot.

Uued otsused investeeringutes 2015-2018 (eurodes)

Projekt	2015	2016	2017	2018	2019
Lennusadama administratiivhoone, juurdepääsutee ja kommunikatsioonid (RKAS kaudu)	100 000	1 200 080
Arvo Pärdi Keskus	3 500 000	1 140 000	400 000	1 500 000
Rahvusraamatukogu elektrisüsteem ja tuletõkkeuksed	96 000	100 000	174 000	186 238
ERR uudistemaja ehitus	700 000	600 000	300 000	3 752 000
Eesti Vabaõhumuuseum ja Kanut külastuskeskus				474 360	20 970 724
Kokku	4 396 000	3 040 080	874 000	5 912 598	20 970 724

Jätkuvad investeeringud:

Kultuurkapitali toel Eesti Rahva Muuseumi ehitus

RKAS kaudu NUKU suure saali rajamine.

Kultuuriminiseeriumi 2015. aasta olulisemad plaanid

Olulisemad märksõnad:

• Riigilt töötasu saavate kultuuritöötajate palgafondi 4,5% kasv.
• Liikumisaasta andis järje üle muusika-aastale, et tõsta tähelepanu keskmesse Eesti mitmekülgne muusikaelu, tutvustada publikule Eestis elavaid ja tegutsevaid heliloojaid ja interpreete. „Kõlab hästi!“, www.muusika2015.ee
• Jätkame kultuurisõprade konkursi traditsiooni, et tunnustada ettevõtete ja eraisikute panust Eesti kultuuriellu. Kandidaate on võimalik esitada kuni 15. jaanuarini.
• 2015. aastal rakenduvad kultuurivaldkonnas kaks EL toetusmeedet – lõimumise ja loomemajanduse valdkonnas. Meetmete maht aastateks 2015-2020 on vastavalt 10 ja 20 milj eurot (vt lk 11).
• ERR käivitab sügisel venekeelse telekanali, ühise Eesti inforuumi huvides.

Kunstid

• Muusika-aasta tähistamine toimub alates 1. jaanuari esimestest minutitest, sest iga värske ilmakodanik saab endale tänavu vesilinnuvile ning tunnistuse muusika-aastal sündimise kohta. Aasta raames toimuvad kontserdid, festivalid, konkursid, konverentsid, koolikontserdid, loengud, näitused jpm. 2015. aastal saab helilooja Arvo Pärt 80. aastaseks ja helilooja Veljo Tormis 85, traditsiooniliselt tähistatakse 1. oktoobril ka rahvusvahelist muusikapäeva.
• Riigi poolt tegevustoetust saavate teatrite hulka lisandub neli uut teatrit: MTÜ Kell Kümme, FINE 5 Tantsuteater, Piip ja Tuut Teater ning Miksteater. Nendest kaks on lastele ja noortele lavastusi tegevat teatrit, üks tantsuteater ja üks sõnalavastusi tegev teater.
• Rahvakultuuri Keskuse juures korrastati ja kaasajastati etenduskunstide regionaalse kättesaadavuse toetuste „Teater maal“ põhimõtteid ning loodi eraldi alajaotus „Teater noorele vaatajale“ (kaastoetaja on SA Aitan Lapsi Fond), mille ühe uue alasuuna kaudu peaks jõudma lasteaedadesse ca 60 tasuta etendust. Samuti toetame 20 tantsulavastuse etendamist väljaspool Tallinna. Toetusprogrammi maht suurenes 2015. aastal 40% (110 000 eurolt 160 000 euroni).
• Olulisemad investeeringud kunstide valdkonnas: Arvo Pärdi Keskuse projekteerimine, Ugala teatri renoveerimine (viimane maakonnateatritest, mis veel renoveerimata), Nuku teatri suure saali ehitus, Vanemuise suure maja lavatehnika väljavahetamine. Projekteerima hakatakse Endla teatri lavatehnika väljavahetamist.

• 2015. aasta kunstieelarves on uue algatusena residentuuri väljaarendamine Narvas, kus on (avastamata) võimalusi ja soov teha koostööd kohapealse kultuurielu elavdamiseks. Residentuuri ja stuudiote rajamine tooks Euroopa Liidu idapiirile rahvusvahelist kunstisuhtlust, Kultuuriministeerium panustab organisatoorsete tegevuste käivitamisse 25 000 euroga.
• Suureneb toetus kunstigaleriidele, kahe aastaga on see jõudnud 90 000lt 150 000 euroni. Sellega toetame eesti kunsti järjepidevust ja arengut, parandame võimalusi saada osa professionaalsest kunstielust Eestis. Kunstigaleriide riiklik toetus aitab hoida Eesti kunstielu regionaalselt tasakaalus, samuti rahvusvaheliselt nähtavana.
• Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse korraldamisel ja Kultuuriministeeriumi toel esindab Veneetsia kunstibiennaalil Eestit kunstnik Jaanus Samma ja kuraator Eugenio Viola projekt “NSFW. Ajaloo sügavikust”. 56. rahvusvaheline kunstibiennaal toimub Veneetsias 9. maist–22. novembrini.
• koostöös EASiga algab Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava loome­majandus­meetme rakendamine, taotlusvõimalused avanevad järk-järgult alates veebruarist. Kultuuriministeeriumi poolt elluviidavad tegevused (loomemajandusalase teadlikkuse tõstmine ning valdkondadeüleste suurprojektide algatamine) käivituvad teise kvartali algul.
• Ettevalmistused 2018. aastaks on järjest mahukamad. EV100 vahenditest on 2015. aastal filmivaldkonnale planeeritud üle poole miljoni euro mängufilmide ning dokumentaalfilmide/telesarjade tootmiseks. Ettevalmistusi tehakse ka 2018. aastal toimuvaks Londoni raamatumessiks, mille peakülalised on siis oma 100. juubeliaastat tähistavad Eesti, Läti ja Leedu.

Kultuuriväärtused

• Riik toetab kohalikele omavalitsustele kuuluvaid rahvaraamatukogusid 2015. aastal kokku 2,36 miljoni euroga (kasv möödunud aastaga võrreldes 5,1%):
  • raamatukogudele on teavikute soetamise toetuseks mõeldud 1 761 784 eurot (kasv 5%), mis aitab tagada eesti keele ja kultuuri jaoks oluliste väljaannete kättesaadavuse elanikele;
  • kolmandiku võrra suureneb toetus rahvaraamatukogude töötajate koolita­miseks, et tõsta raamatukoguhoidjate kvalifikatsiooni – arendustegevuste programmi maht 2015. aastal on 30 000 eurot (kasv 32,2%);
  • riik katab jätkuvalt igas keskraamatukogus kuni nelja raamatukogutöötaja tööjõukulud, selleks on kultuurieelarves 565 034 eurot (kasv 4,5%).
• Jätkub kultuuripärandi digimine, eesmärgiga säilitada ja teha kättesaadavaks meie rikkalikku kultuuripärandit. Aasta alguses saab valmis aastateks 2015-2020 mõeldud kultuuripärandi digimise rakenduskava.
• Kasvavad kultuurimälestiste omanikele mõeldud toetused, mida on 2015. aastal kokku ligi 2,24 mln eurot:
  • Muinsuskaitseameti restaureerimis- ja hooldustööde toetuste eelarve kasvab 50 000 euro võrra (650 000 euroni). Pühakodade programmi eelarves on 2015. aastal toetusteks 660 486 eurot, riikliku mõisakoolide programmi eelarves 138 000 eurot, neile lisanduvad veel investeeringud ning ühekordsed otsetoetused mitmetele objektidele, peamiselt kirikutele (kokku 787 728 eurot).
• Kõigi kultuuriruumide toetusprogrammide (Seto, Kihnu, Vana Võrumaa, Mulgi, Saarte, Peipsiveere ja Virumaa) eelarved kasvavad 5%. See loob rohkem võimalusi piirkondlike tavade ja eripärade säilitamiseks ning esiletoomiseks.

• Muuseumivaldkonda jõuab arvestatav investeeringumaht muuseumikogude säilitustingimuste parendamiseks ja näitusekeskkondade kaasajastamiseks:
  • Eesti Ajaloomuuseum: Maarjamäe kompleksi renoveerimine, s.h uue hoidla ja filmimuuseumi ehitus (valmib 2018. aastaks) 642 373 €
  • SA Eesti Vabaõhumuuseum: automaatse tulekahjusignalisatsiooni­süsteemi paigaldus 130 000 €
  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: Müürivahe 12 hoone renoveerimise projekteerimine 78 000 €
  • SA Hiiumaa Muuseumid: Kassari ekspositsioonimaja renoveerimine 60 000 €

Kultuuriline mitmekesisus

• Juunis valmib uus lõimumismonitooring, mis analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid lõimumisega seotud protsesse (läbiviijad: Balti uuringute instituut, PRAXIS, Tallinna Ülikooli teadlased, küsitlus: Turu Uuringute AS). Monitooringu teemad: sotsiaal-majanduslik toimetulek, keeleoskus ja -kasutus, erinevate rahvuste omavahelised kontaktid, rahvuslik identiteet, meediatarbimine, haridus, poliitiline osalemine, kodakondsus ja julgeolek.
• MISA rakendab ESF lõimumismeetme tegevusi, mis kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga: nõustamis- ja infosüsteemi välja töötamine ning ellu rakendamine, lõimumist toetavad koolitused (keeleõpe, kultuuri- ja keelekümblus täiskasvanutele) ning kommunikatsiooni ja koostöö korraldamine eri rahvuste inimestele, sh noortele. Lõimumismeetme kogumaht perioodil 2014-2020 on 10 miljonit eurot.
• Rahalist toetust saavad rahvusvähemuste ja väliseestlaste kultuuriseltsid, kokku on selleks 2015. aasta kultuurieelarves 132 000 eurot.
• Obinitsa on 2015. aastal soome-ugri kultuuripealinn. Möödunud aastal kandis seda tiitlit Starõje Bõgi küla Udmurdimaal. Koos Obinitsaga kandideerisid 25 miljoni soome-ugrilase pealinnaks ka 64 000 elanikuga Veszprém’i linn Ungaris ja 500 elanikuga Vuokkiniemi küla Venemaa Karjalas. Kultuuripealinna-aasta avamine toimus talsipühade ajal 7. jaanuaril 2015.
• Suuremad rahvusvähemuste üritused: eestivene laulupidu Slaavi Pärg (korraldab Vene kultuurikeskus), David Samoilovi 95. sünniaastapäeva tähistamine (Pärnus elanud vene luuletaja ja kirjanik). Toimub Kuldne Mask, Tarkovski päevad jt traditsioonilised festivalid-üritused.
• Tähistatakse rahvuste päeva (24.09), hõimupäeva (18.10) ja kodanikupäeva (26.11).

Välissuhtlus ja kultuurieksport

• 2015. aastal toimuvad olulised kultuurisündmused välismaal, mida toetab ka Kultuuriministeerium:
  • Eesti-Gruusia ühisfilm „Mandariinid“ kandideeris parima võõrkeelse filmi Kuldgloobusele;
  • Avignoni teatrifestivali (3.–20. juuli) põhiprogrammi valiti NO99 lavastus „Mu naine vihastas“. Tegemist on esimese Eesti lavastusega, mis on valitud teatrimaailma ühe mainekama festivalil põhiprogrammi;
  • Lääneranniku Eesti Päevad Kanadas, Vancouveris ja Whistleris toimuvad 5.– 8. augustini;
  • RAMi kontserttuur Kanadas 18. maist–1. juunini.
• Toetusprogrammi „Eesti kultuur maailmas“ maht on 2015. aastal 750 000 eurot.

Hoiatus! Tegemist on kultuuriminiseeriumi pressitekstiga.