Mida peab kultuuriministeerium 2014. aasta õnnestumisteks?

Kultuuriminister Urve Tiidus ning kantsler Paavo Nõgene tutvuvad Paide Kultuurikeskusega. DMITRI KOTJUH, JÄRVA TEATAJA/SCANPIX Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kultuuriministeerium vaatas tagasi 2014. aastasse ning pani kirja tähtsamad sündmused ja tegevused. 

Ministeeriumi 2014. aasta tegevus numbrite keeles:

• aastaeelarve kokku 172,53 miljonit eurot
• aasta jooksul sõlmiti 708  toetuslepingut
• tööplaanis oli kokku 283 tegevust

Olulisemad märksõnad:

• Kaasamine ja dialoogi pidamine on järjest loomulikum osa meie tegutsemisest. Aasta jooksul toimusid igakuiselt (mõne üksiku erandiga) ministri, kantsleri või asekantsle­rite osavõtul kohtumised loomeliitude ja Eesti Kultuuri Koja esindajatega, et arutada päevakajalisi teemasid ja hoida üksteist tegevustega kursis.
• Uute õigusaktide loomine (muinsuskaitseseadus, Euroopa Liidu toetusmeetmete määrused), seadusemuudatuste tegemine (kunstiteoste tellimise seadus, etendus­asutuste seadus) või valdkondlike aluspõhimõtete kujundamine (spordipoliitika põhialused, Eesti venekeelne inforuum) on toimunud tihedas suhtluses valdkonna ja huvirühmadega. Oleme korraldanud infopäevi, arutelukoosolekuid, briifinguid ja jätkame seda kindlasti ka edaspidi.
• Heas koostöös teiste riigiasutustega sai lahenduse üks ammune teema, ravi­kindlustuse võimaldamine vabakutselistele loovisikutele.

Kunstid

• Telliskivi loomelinnakus avati Vaba Lava, mis lõi uued võimalused vabatruppide arenguks Eestis. Jätkame Vaba Lava tegevuse toetamist ka edaspidi, kuni 2019. aastani on kavas investeerida etenduskeskusse 952 000 eurot.

• ERSOt pikka aega kimbutanud harjutusruumide probleemile leiti lahendus, riik toetab kaasaegsete prooviruumide väljaehitamist 2015. aasta eelarvest.
• Estonia kontserdisaali soetati uus klaver.

• Muusikaorganisatsioonid tegutsesid aktiivselt rahvusvahelisel areenil, eraldi märkimist väärib Eesti Kontserdi aktiivne Hiina-suunaline tegevus ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori menukas rahvusvaheline tegevus (USA turnee).
• Tegevust alustasid SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
• Kunstivaldkonna 2014. aasta peateema oli kunstiteoste tellimise seaduse uuen­damine, et kunsti tellimine avalikku ruumi oleks senisest hõlpsam. 3. detsembril võttis Riigikogu muudatused ühehäälselt vastu ning need jõustuvad 1. veebruarist 2015. Lühidalt – nii tellija kui konkursil osaleja jaoks läheb asi korralduslikult lihtsamaks (kunstiteose tellimise konkurss ei ole enam riigihange, konkursi võitjaga sõlmitakse hiljem hankeleping), täpsustati ka konkursi läbiviimise korda, žürii vastutust ja kunsti­teose järel-eluga seonduvat.
• 2014. aastal suunati Kultuurkapitali vahendeid maakinode digiteerimiseks, et parandada kinonäitamise võimalusi üle Eesti – toetuse selleks on saanud Jõhvi, Kuressaare, Kärdla, Märjamaa, Paide, Rakvere, Tartu, Valga, Võru. Kiiremates maakondades näidatakse kino juba uue tehnikaga, teised on kas hankeid ette valmistamas või taotlusprotsess veel käib.
• Algatati EV100 filmiprogramm, mis jätkub kuni juubeliaastani 2018.
• 2014. aastal oli Eesti esindatud Veneetsia arhitektuuribiennaalil Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksami poolt kureeritud ekspositsiooniga „Vaba ruum“ / „Interspace“
• Alustati põhjalikke arutelusid Eesti arhitektuuri- ja disainivaldkonna lähendamise üle, see protsess jätkub 2015.
• 2014. aastal jõudsid haiglate lasteosakondadesse üle Eesti raamatu­karussellid, tänu Eesti Lastekirjanduse Keskusele ja SA Aitan Lapsi fondile.
• Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministrid allkirjastasid koostöömemorandumi selle kohta, et kõik kolm riiki panustavad edukale esinemisele Londoni raamatumessil 2018.
• Toimusid kirjandusfestival HeadRead ja Tallinna Raamatumess.
• Kultuuriministeeriumis loodi loomemajandusnõuniku ametikoht, sest ministeeriumist sai Euroopa Liidu uuel, 2014-2020 rahastamisperioodil loomemajandusmeetme rakendusasutus (eelmisel EL finantseerimisperioodil vastutas loomemajandus­valdkonna eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Avaliku konkursi tulemusel asus sellesse ametisse varem EASis ettevõtlus- ja loomemajandus­valdkondadega tegelenud Anu-Maaja Pallok. Kevadel alanud protsess Euroopa Regionaalarengu Fondi loomemajandusmeetme toetuste eraldamise tingimuste ja korra koostamiseks sai aasta lõpuks läbi, minister allkirjastas meetme määruse 31.12.2014 ning see jõustus 9.01.2015. Esimene taotlusvoor avaneb 2015. aasta veebruaris.

Kultuuriväärtused

• Valmistasime ette rahvaraamatukogude rahastamise uut määrust, mis annaks rahvaraamatukogude tegutsemisele tugevamad alused. Määrus jõustub 17. jaanuaril 2015.
• Töötasime välja uut ja täiesti uutest põhimõtetest lähtuvat muinsuskaitse­seadust. Suurem tähelepanu läheks edaspidi nõustamisele, koostööle omanikega kui ka erinevate valdkondade vahel (muuseumid ja muinsuskaitse). Töö eelnõuga veel kestab ning loodame saada seaduseelnõu esitamisküpseks 2015. a kevadeks.
• Rahvakultuuri valdkonna märgilised sündmused olid paljusid puudutanud suvine laulu- ja tantsupidu ning Vana Võrumaa suitsusaunakombestiku kandmine UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
• Tantsurahvas jõudis tantsuväljaku tuleviku teemalistes aruteludes tulemuseni, et parim alternatiiv on jätkata koostööd Eesti Spordiseltsiga Kalevi ning ühiselt rekonstrueerida Kalevi Keskstaadion tantsupidude kestvuse tagamiseks. Arutelud jätkuvad 2015.
• Aasta lõpus alustas tegevust SA Hiiumaa Muuseumid, mille juhtimises ja tegevuse suunamises lööb kaasa neli kohalikku omavalitsust. Alustatud on kõnelusi Viljandi Muuseumi tegutsemisvormi muutmiseks, samuti Saaremaa Muuseumi tuleviku osas.

Kultuuriline mitmekesisus

• 2014. aasta lõpuks jõudis Vabariigi Valitsusse ning Riigikogusse valdkonna arengukava Lõimuv Eesti 2020, 2015. aastal saab hakata tegevusi vastavalt rakendusplaanile ellu viima. Seda teevad nii Kultuuriministeerium kui MISA, Eesti rahvusringhääling (venekeelne telekanal), kava tegevusi rahastavad ka Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond. Arengukava tegevuste elluviimiseks on järgnevaks perioodiks plaanitud ühtekokku 42,47 miljonit eurot.

Eesti uus lõimumispoliitika aitab erinevat päritolu inimestel hoida neile ainuomast identiteeti ning samas julgustab neid olema avatud ka ühistele jagatud väärtustele. Uue arengukava suurim sisuline eesmärk on, et lõimumist käsitletaks kui laiapõhjalist protsessi ühiskonnas, mitte ühe või teise grupi integreerimist kuhugi. Igast inimesest ning rahvus- ja kultuurirühmast sõltub, kui edukad me suudame üheskoos olla. Seepärast räägime lõimumisest ühiskonnas, mitte aga lõimumisest ühiskonda.

Kõige paremini toetavad lõimumist praktilised kontaktid ja kogemused. Plaanime toetada kultuuriasutusi – muuseume, teatreid ja kontsertasutusi, et nad saaksid oma programmi pakkuda ka teistes keeltes, samuti tagada keeleõppele täiendavaid võimalusi praktiseerida eesti keelt loomulikus keelekeskkonnas.

• Kevadel tunnustas ja premeeris Kultuuriministeerium koostöös MISAga lõimumisvaldkonda panustanud isikuid, ettevõtteid ja asutusi, septembris tähistati konverentsiga Kumu kunstimuuseumis rahvuste päeva, oktoobris viis Fenno-Ugria Asutus Kultuuriministeeriumi toel läbi hõimupäevi ning novembris kuulutas kultuuriminister välja aasta kodaniku, kelleks sai liikumisaasta motost „Liikumine tervendab maailma“ lähtuvalt pikaajaline tantsulooja ja -pedagoog Ilma Adamson.

Välisuhtlus ja kultuurieksport

• Välissuhtluse üks prioriteete oli Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja kultuuriekspordi kasv. Tihedat koostööd kultuurisuhete vallas tehti sihtriikides Helsingis, Saksamaal, Belgias, Venemaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. Uusi olulisi kultuurikontakte sõlmiti Hiina suunal. See koostöö jätkub ka 2015.
• Taotlusvoorust „Eesti kultuur maailmas“ toetasime kokku 125 projekti, programmi kogumaht oli 2014. aastal 750 000 eurot. Sama summa on välisprojektide toetamiseks eelarves ette nähtud ka sel aastal
• Märkimist väärivad sündmused 2014:
  • Kevadel toimusid Arvo Pärdi autorikontserdid New Yorgis ja Washingtonis mainekatel kontsertlavadel; kontserdid täissaalidele toimusid John F Kennedy Keskuses Washingtonis ning Carnegie Hallis New Yorgis
  • Tamperes toimunud teatrifestivalil oli eelmisel aastal fookuses Eesti teater, osaledes  programmis „Case Viro“
  • Saksamaal Fellbachis toimus suvel Eesti-Soome kultuurifestival „Kultursommer Fellbach 2014: Estland – Finland“.  Festivali üks tähtsündmusi oli Arvo Pärdi kontsert dirigent Risto Joosti juhatusel, esitajaiks mainekas Stuttgardi Kammerorkester ja SWR Vokaalansambel Stuttgart. Veel astusid festivalil üles Heinavanker, C-Jam, sopran Alfia Kamalova, organist Andres Uibo, Ingrid Lukas ja Siiri Sisask koos ansambliga, teater Vanemuine balletilavastusega „Casanova“, OMAtsirkus, fotokunstnik Birgit Püve oma näitusega ning linastusid „Lotte“ filmid.
  • Novembris toimus esimene Balti muusikafestival Hiinas, mille Eesti-poolseks eestvedajaks oli Eesti Kontsert. Hiina suuremates linnades esinesid sellised kollektiivid nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoor, C-JAM, Rein Rannap ja käsikellade ansambel Arsis. Eesti muusikud on oodatud Hiina ka 2015. aastal
  • Prantsusmaal Nantes´is endises LU küpsisevabrikus ja praeguses kultuurikatlas le lieu unique toimus aasta lõpus Eesti kultuuri tutvustav mitmekülgne festival „eLU.Vivre l’Estonie à Nantes“. Festivalil esinesid teater NO99, helilooja Evelin Seppar, Pastacas, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinn Music Week esitles prantsuse publikule Maarja Nuuti, Mari Kalkunit, Silver Seppa, Odd Hugot ja Vul Vulpest. Näha sai nii eesti nuku- ja joonisfilme kui ka uuemaid mängufilme. Avati Timo Tootsi ja Johannes Säre isiknäitused, toimusid seminarid arhitektuuri ja start-upide teemal jne.

Hoiatus! Tegemist on kultuuriministeeriumi pressitekstiga.