Curly Strings kui eluliin

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EMA proov Nordea konserdimajas. Curly Strings
EMA proov Nordea konserdimajas. Curly Strings Foto: Mihkel Maripuu

Curly Stringsi liige Jalmar Vabarna ütles 2013. aastal ühes intervjuus, et nad teevad plaadi, mis koosneb ainult hittidest. Enesekindel ja võib-olla isegi pisut arrogantne lause, samas vastas aga tõele.

Nende plaat «Üle ilma» oli eelmisel aastal nii Laseringi kui Apollo plaadimüügi aastaedetabeli esikolmikus. Lugu «Kaugel külas» võitis R2 aastahiti tiitli, sellest tegi kaveri ka Andrus Kivirähk, kes väga harva mõnest laulust kaveri teeb. Nüüd riisuti koor Eesti muusikaauhindadel jagamisel.

Curly Strings koosneb neljast Viljandi kultuuriakadeemia taustaga muusikust. Eeva Talsi ja Jalmar Vabarna õppisid seal pärimusmuusikat, Villu Talsi ja Taavet Niiler džässi. Nii et muusikahariduse mõttes mitmekesine kooslus. Väikese, kuid olulise vahelepõikena olgu öeldud, et Jalmar Vabarna on Eesti uue pärimusmuusika ehk keskseim tegelane – osaline on ta veel sellistes bändides nagu Zetod, Trad.Attack!, Gjängsta, Viljandi Guitar Trio jne.

Curly Stringsi tõi kokku nende ühine armastus bluegrass’i vastu, on nad öelnud. Nagu iseloomustab nende mänedžer Emil Oja Eesti Ekspressile antud intervjuus, ei püüa Curly Strings autentset bluegrass’i järele aimata, vaid nad ühendavad selle hapukapsaga. Curly Strings jagab muide ühist mänedžmenti Meie Mehega.

Loo «Kaugel külas» sõnad on loonud haldjaimagoga rahvuspoetess Kristiina Ehin ja see räägib tütarlapsest, kes läheb ühte kaugesse külla, kus pole isegi pangaautomaati, kuid on palju naati. Selline tehnoajastu mõttes eskapistlik lugu, kus inimene on looduses õnnelikum kui tsiviliseeritud keskkonnas. Sama juttu räägib meile ka Jaan Tätte, kelle sõnadele on Curly Strings kirjutanud ühe oma teise hiti «Kättemaks».

Folk oma erinevates avaldumisvormides on tänapäeval populaarne nii või teisiti – inimesed ostavad Jaan Tätte raamatut «Vaikuse hääl», nad kuulavad Curly Stringsi ja Ewert and the Two Dragonsit, mida võib ka folk-lähenemisega seostada, nad püüavad toituda tervislikult. Need on kõik asjad, mis räägivad paremast, tervemast ja isegi ausamast elust. Elust, milles ei ole kohta võltsil silmamoondusel.

Inimesed mõtlevad, et lahe on hüpata soojal suveõhtul saunast alasti otse järve ja saada mingisugune ühendus looduse ja selle paganlike agentidega. Inimesed ütlevad, et see tõmbab meil suunurgad ülespoole, annab energiat, laeb patareisid, annab töötamiseks vaimujõudu. Inimesed ütlevad, et me oleme pärast seda justkui teised inimesed.

Curly Strings seostub samuti millegi rõõmsaga, positiivsega, ilmselt siiraga, võib-olla naiivsega, võib-olla uussiiraga – saada pruuniks teiseks juuniks, laulavad nad. No mis võiks olla parem. Mõni on rääkinud neist ka kui pärimusmuusika siirdest ajaviitekultuuri, mõni kui äpiajastu Kukerpillidest. Kukerpillidega ühendab neid ka kantri maik. Kukerpillid ja Justament on olnud populaarsed bändid, nüüd on Curly Strings – kantri on see eluliin, millele annab ehitada, on nad kõik tõestanud.

Möödunud suvel rääkis Eeva Talsi (kelle lokkidel on kindlasti oma osa Curly Stringsi populaarsuses, sest need jäävad meelde) intervjuus Postimehele, kuidas tema juures peatus kord vana BMW, milles mängis Curly Stringsi plaat. Talle öeldi masinast paar sooja sõna. See on muusika, mis nakatab positiivsusest ja elurõõmust isegi BMW-rahva ehk vanad head jõmmid. Niisiis, nad kõlavadki üle ilma, nagu ütleb nende plaadi pealkiri.

«Eesti muusikaauhinnad 2015» võitjad

Aasta album – Curly Strings «Üle ilma»

Aasta ansambel – Curly Strings («Üle ilma»)

Aasta debüütalbum – Curly Strings «Üle ilma»

Aasta meesartist – Karl-Erik Taukar («Vääramatu jõud»)

Aasta naisartist – Maria Minerva («Histrionic»)

Aasta klassikaalbum – Galina Grigorjeva «In paradisum», Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Aasta jazz-album – Estonian Voices «Ole hea»

Aasta etno/folk/rahvalik album – Trad.Attack! «Trad.Attack!»

Aasta elektroonikaalbum – Maria Minerva «Histrionic»

Aasta alternatiiv-/indiealbum – Vaiko Eplik 7 «Nõgesed»

Aasta metal-album – Metsatöll «Karjajuht»

Aasta rock-album – Elephants From Neptune «Pressure & Pleasure»

Aasta popalbum – Karl-Erik Taukar «Vääramatu jõud»

Aasta muusikavideo – Trad.Attack! «Kuukene», režissöör Martti Helde

Aasta parim laul – Curly Strings «Kauges külas», autorid Eeva Talsi / Kristiina Ehin

Aasta hiphop-/rap-album – Genka / Paul Oja «Genka / Paul Oja»

Panus eesti muusikasse – Jaak Joala

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles