Paslepa suveresidentsi lood: Johannes Vares-Barbaruse enesetapp ja Strobe Talbott Paslepas

President Lennart Meri armastas Paslepa suveresidentsis puhata nii suvel kui talvel ja võttis seal vastu ka kõrgeid külalisi. Pildil on tema külalisteks USA toonane asevälisminister Strobe Talbott (vasakul) ja Jüri Luik. Foto: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Avaldame katkendeid Paavo Kanguri raamatust „Paslepa suveresidentsi lugu“, mis heidab pilgu  residentsi minevikku ja tulevikku, President Lennart Meri hinge ja  residentsi rõdul mõlgutatud mõtetesse ning kummalistesse juhtumitesse, mis seal kõik aset leidsid. 

Johannes Vares-Barbaruse enesetapp ja Strobe Talbott Paslepas

Paslepas istus Lennart Meri samas saunas, kus Johannes Käbin ja Karl Vaino olid leili visanud enne teda, kuid see erutas Lennartit vähem kui eelmise kirjanikust presidendi saatus. Kadrioru lossis pesi Lennart end samas vannitoas, kus luuletajast president Johannes Vares-Barbarus väidetavalt enesetapu sooritas ja Lennart mõtiskles selle sündmuse üle tihti kriminalistikaeksperdi täpsusega.

„Lennart suhtus alluvatesse ja isegi väliskülalistesse üpris isalikult, isegi peaminister Mart Laari vastu oli ta võrdlemisi isalik,“ meenutab presidendi protokolliülem Madis Morel. „Vahel korjas ta õhtuseks ajaks tööle jäänud inimesed presidendi kantseleist kokku ja kutsus nad enda eraruumidesse.

Istusime kord nii, kell näitas südaööd ja Lennart küsis: „Ega sa näljane ei ole, Madis? Helle, kas meil jäi veel seda hommikust putru alles? Soojenda seda Madisele!“ Helle tuleb kohale ja vaatab Madist ja Lennartit pika pilguga. „Olgu, tee meile paar võileiba. Ma tunnen ennast ka veidi näljasena,“ kostis Lennart.

Meie jutud võisid ulatuda väga vanadesse aegadesse nagu Konstantin Pätsi viimased päevad Kadriorus või president Johannes Vares-Barbaruse enesetapp,“ meenutab Madis Morel.

Vahetult enne enesetappu külastas Barbarust NKVD. Vestlus olla peetud ähvardavas maneeris. Nõnda konkureerivad kaks ajaloolist versiooni: kas Vares-Barbarus laskis end ise maha või ta lasti maha.

„Lennart mõõtis oma vannituba ja arutas: kui Vares-Barbarus laskis ise end maha, kas ta võis siis kukkuda vanni kõrvale täpselt ukse ette, mis avanes sissepoole, ja kuidas ta sealt üldse üles leiti. Ajaloolise persoonina tõmbas Vares teda rohkem kui mõni teine,“ meenutab Morel.

Lennart Meri protokolliülem Madis Morel vastutas väliskülaliste visiitide eest: et toolid oleks olemas, lipud üleval, kohv laual. Suvel kandus töö üha enam Paslepasse, kus oli presidendi teine residents.    

„Esimesi tähtsaid külalisi Paslepas oli Soome president Martti Ahtisaari (ametis 1994—2000). Samuti kutsus Lennart Paslepasse kõik NATO kindralid, kes Eestit külastasid. Lennart tahtis vastuvõtte korraldada samal tasemel, nagu ta oli neid välismaal näinud, kuid vahel käitus ta oma loomusele vastavalt.

Kord saabus USA aseriigisekretär Ida-Euroopa küsimustes Strobe Talbott helikopteriga Paslepasse ja kurtis Lennartile, et on väga väsinud ja tahaks pikali visata. Lennart tegi täiesti mitteprotokollilise ettepaneku, et võta pintsak seljast ja mine jookse üks kilomeetrine ring, ma annan paar poissi kaasa. Talbott jooksis kilomeetri ja oli pärast seda päris värske. Loomulikult ei vastanud see etiketile, sest etiketi järgi pidanuks Talbottile vastu minema protokolliülem ja saatma ta presidendi juurde ja jutt oleks pidanud venima vastavalt jutupunktidele,“ meenutab Madis Morel, kes hiljem asus tööle kaitseväes.