Telearvustus: poliitilised siilid udus

Looduslik valik Foto: TV3

Tõsieluseriaalide aeg polegi veel möödas. TV3 saates "Looduslik valik" viiakse kuus poliitikut märga metsa. 

"Looduslik valik" TV3, eetris esmapäeval kell 20.30
Jaak Kilmi ja Andres Keil

Kilmi ja Keil kaevasid üles telemeedia seiskohalt fossiilse žanri – tõsieluseriaali. Telesaates peab ju konflikt olema, seda on väga lihtne tekitada inimesi võõrasse keskkonda viies. Anname neile seal harjumatuid ülesandeid ja kommenteerime kaadri tagant. Vaatajatel lõbu laialt.

Enne valimisi on poliitikud valmis muidugi naerunäoga läbi põleva rõnga hüppama, ilmselt polnu osaliste leidmisega probleeme. Oma naha viisid märga metsa Liina Raud (SD), Marko Pomerants (IRL), Yoko Alender (reform), Mihhail Korb (kesk), Kristiina Ojuland (RÜE) ja Martin Helme (EKRE). Ülesandeid jagas ja punkte andis instruktor Erki Vaikre (Estlander).

Enne valimisi poeb poliitik või läbi nõelasilma, et pildile saada. Seda pole võimalik vältida. Või kui, siis peaks paar kuud enne valimisi täielik eetrivaikus valitsema – telekas näitab lumesadu ja lehed ei ilmu. Aga kui nad juba kord on, siis teeks vähemalt nii, et rahvas nalja ja võib-olla ka midagi õpetlikku saatest leiaks?

Kahtlustan, et Kilmil-Keilil tuli "Loodusliku valiku" idee Toomas Hussari võrratu "Seenelkäigu" jälgedes, mida vaadates oli kõht naerust kõveras. Elavate poliitikutega ei saa üldse nalja. Ma arvan, et üks hea poliitik on oma agendast nii läbi imbunud, et ka mahlapressiga temast midagi vaimukat kaamera eest välja ei nõrista.

Osalistest on poliitikuna kõige nõrgem lüli sots Liina Raud. Pomerantsil on ministrikogemus vöö vahel, teised samuti tuntud tegijad, mis siis, et Ojuland viimasel ajal vaid koomilises plaanis. Parteihüpik Alender on teistest värskem tegija, aga siiski suutnud asjalikke mõtteid väljendada. Vaid Raua kohta oskas Andres Mähari kaadritagune hääl tutvustuseks öelda, et tegu on saatejuht Mihkel Raua naisega, kes sai tuntuks noorsooseriaalis. Poliitiline platvorm missugune!

Tegelased astusid autodest väljametsavahelisel maanteel. Vaid Pomerantsil rippus autost väljudes jope küljes helkur ja Raud oli riietanud end tõhusasse neoonjopesse. Tublid! Teised sibasid maanteel nähtamatuna kui konn samblas. Niipalju siis poliitikute suhtumisest.

Kas on üllatav, et juba esimestes kaadrites üritas just Ojuland suli teha? Selge sõnaga oli öeldud, et metsa võetakse vaid seljariided ja vahetussokid. Ojuland üritas kaasa sokutada prisket ostukotitäit lisavarustust, aga jäi haledalt vahele.

Mul on kahju, et telki, kus osalised endale varustust valisid, ei pandud ahvatluseks mõnda viinapudelit. Oleks tahtnud näha, kes selle kaasa korjab. Meenub, et ühel ellujäämisõppusel, millel kunagi osalesin, öeldi selge sõnaga – kui satud sellisesse kriisisituatsiooni, siis esimese asjana vala parem kaasasolev kärakas maha, et hiljem lolle ideid ei tekiks.

Tugitoolis mõnuleja sai muiata naiivikute üle, kes lootsid võsas kala püüda või võrkkiiges puhata (Korb). Üldiselt oli amatööride varustusvalik asjalik. Vaatajale oli abiks instruktor Vaikre asjalik kommentaar – mida tasub jätta, mida võtta.

Usaldusväärse mulje jättis saatest geoloogiharidusega Pomerants, kes ennegi metsa ja mäge näinud. Temaga läheks luurele küll. Mis oskustest ning kogemustest puudu jäi, selle kompenseerisid naised oma juhivõimetega. Siin lähevad plusspunktid Rauale. Samad sõnad Helme kohta.

Saate lõpuosa, kus õpetati öösel metsas autos ööbima, tundub nii jabur ja uskumatu, et seda peab oma silmaga nägema (vt videot loo lõpus). Ma kahtlen küll sügavalt instruktor Vaikre sõnades, et kindlustusfirma on hädaolukorra puhul valmis selle auto pärast kinni maksma.

Mulle meeldis, et saatetegijad oma katsejäneseid üksteise kõri kallale ei ässitanud, nagu tõsieluseriaal tihti ette näeb. Loll, kes selle saate põhjal oma valimisotsuse teeb. Aga ehk on meeles mõni tarvilik indiaanitarkus, kui ise Aadu Käguna seenemetsa eksid.