/nginx/o/2015/01/21/3696845t1h1433.jpg)
Täpselt nii on sõnastanud filosoofiaprofessor Tõnu Viik Eesti Kultuurkapitali 90. sünnipäeva tähistava konverentsi «KULtuur on KAllis» avaettekande pealkirja.
Otseülekanne: milleks Eestile kultuur?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. veebruaril kinos Artis toimuval konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, milline tegutsemisvorm on tänasele loojale toimetulekuks parim ja miks peaks säilima motivatsioon luua eesti keeles ka aastal 2030. Arutletakse, kuidas on võimalik tagada sihtkapitalide ja ekspertgruppide erapooletus olukorras, kus otsustajad on samaaegselt tegijad. Konverentsist on võimalik osa saada ka kultuur.postimees.ee vahendusel.
Ettekannetega esinevad Soome Kultuurirahastu peasekretär Antti Arjava, riigikogu liige Rein Lang, kultuurkapitali ajalooraamatu II osa autor Jüri Uljas ja Eesti Kultuurkapitali juhataja Olavi Laido.
KAVA
10.10-10.40 Filosoofiaprofessor Tõnu Viik sissejuhatava ettekandega «Milleks Eestile kultuur?»
10.40-11.10 Riigikogu liige Rein Lang ettekandega «Kultuuri riiklikust rahastamisest»
11.10-12.10 Arvamuspaneel. Konkurentsivõime ja vabakutselisuse teemal arutlevad Tallinna Kunstihoone juhataja ja Visible Solutionsi rühmituse liige Taaniel Raudsepp, ärimees ja kirjanik Armin Kõomägi ning kunstnik ja animafilmirežissöör Priit Pärn.
Arutelu teemad:
- milline tegutsemisvorm on tänasele loojale toimetuleku tagamiseks parim
- miks peaks säilima motivatsioon luua eesti keeles ka aastal 2030.
12.10-12.30 Põgus kohvipaus
12.30-13.00 Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas «Kultuurkapitali ajalooraamatu II osa»
13.00-13.40 Kultuurkapitali juhataja Olavi Laido «Kulka rahastamise põhimõtted uue tulumaksuseaduse valguses - preemia, stipendium, toetus»
13.40-14.40 Arvamuspaneel kultuurkapitali rahastamise prioriteetidest. Olukorda analüüsivad arhitektuuri sihtkapitali nõukogu esimees Kalle Komissarov, rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu esinaine Marju Kõivupuu, kirjanduse sihtkapitali nõukogu esindaja ja stipendiumiprogrammi Traducta komisjoni liige Ilona Kivirähk ning Põlvamaa ekspertgrupi esimees Peeter Aas.
Teemad, millel on lubatud arutleda:
- rahastamise prioriteetsed eesmärgid valdkondades
- kui suur osa sihtkapitali või ekspertgrupi eraldistest on regulaarsed ja kui palju mänguruumi jääb ühes jaotuses/koosseisus sihtkapitalil või ekspertgrupil prioriteete muuta
- kuidas peaks toimima mõne jätkutegevuse toetamise üleminek kulkalt ministeeriumi eelarvereale
- kuidas on võimalik tagada sihtkapitalide ja ekspertgruppide erapooletus olukorras, kus otsustajad on samaaegselt tegijad; millised küsimused tekitavad enim vaidlusi
14.40-15.40 Lõuna (lõunatamise võimalus leitakse ise)
15.40-16.20 Soome Kultuurirahastu peasekretär Antti Arjava «Kultuuri rahastamise mehhanismid mujal (Suomen Kulttuurirahasto näitel)», ettekanne on inglise keeles
16.20-16.40 ettekanne teemal «Miks toetame kultuuri» (LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu)
16.40-17.30 Arvamuspaneel: Annetused ja annetaja. Mida teha olukorras, kus riigieelarvelised vahendid kultuurile on saavutamas oma lage, aga samas tuleb tegijaid aina juurde? Sellele küsimusele ostivad vastust kirjanduse sihtkapitali nõukogu esimees Märt Väljataga, MTÜ Eesti Kultuuri Koda juhatuse liige Marko Lõhmus ja riigikogu rahanduskomisjoni liige, kelle nimi pole veel hetkel teada.
17.30 Lõpetamine
Päeva modereerib Ott Karulin.
Konverentsil osalemine on tasuta, eelregistreerimine 1. veebruariks 2015 konverents@kulka.ee