/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2015/01/22/3699485t1h28e7.jpg)
«Ghost Culture»
Ghost Culture
Phantasy
Hinne: 5
Hea algus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus aasta, uued nimed. Tänavust aastat pole veel eriti palju olnud, aga Ghost Culture omanimelise debüüdi põhjal otsustades on algus küll väga hea. Ghost Culture biograafiast on teada niipalju, et tegemist on Londonis elava John Greenwoodiga, kes üldiselt peab anonüümsusest väga lugu. Oma debüütalbumiga tuli ta välja electro-DJ ja muusik Erol Alkani leibeli Phantasy all. Phantasy ei lase ennast stiilipiiridest kammitseda, tema all on ilmunud nii Uus-Meremaa psühhedeelset poppi (Connan Mockasin) kui hüperrütmilist garage’i (Daniel Avery). Ghost Culture on magamistoamuusik, kes armastab analoogsüntesaatoreid ja kaheksakümnendaid. Kontseptsioonilt pigem selle toreda kümnendi põrandaaluse sündipopi kui edetabelibiitide hulka kuuluv
«Ghost Culture» on soe ja haarav ning ühildab eneses eepika ja tagasihoidlikkuse, säilitades omanäolisuse. Alkani enda sõnul kõlab Ghost Culture nagu briti elektroonikapioneeri Delia Derbyshire produtseeritud The Strokes. Energilist melanhooliat ja kreatiivset igatsust kumab kõigist kümnest palast. Minimalistlik electro-techno kombineerituna mõnusalt helidega eksperimenteeriva popiga kõlab ka 2015. aasta künnisel säravalt värskena.
5