Väikeplaadifirma Frotee üllitas järjekordse seniavaldamata peatüki eesti muusikaajaloost

Jaak Jürisson

FOTO: Kuvatõmmis

Sel nädalal ilmus plaadifirma Frotee viies helikandja – kuue looga Jaak Jürissoni instrumentaaltsükkel. Limiteeritud tiraažga vinüülplaadil avaldatud lood on salvestatud Eesti Raadio stuudios, arhiivimaterjalide põhjal 1990. aastal.

Autor ise jääb nende lugude meenutamisel napisõnaliseks. Salvestamise ajendiks märgib, et oli just saanud uue süntesaatori, arvatavasti mõne Korgi mudeli, ning tahtis ruttu katsetada seda ja lindistada sellega mõned lood, suuremat ambitsiooni nendega polnud. Need lood jõudsid salvestussessioonilt välja harva, kontsertidel ta neid ei esitanud.

Alles kolm aastat hiljem kasutati sellelt sessioonilt nelja lugu, kui Jürisson osales Eesti Televisiooni saates „Ahvatlev ettepanek“, esitades neid „laivis“ fonogrammi taustal. Pärast seda unustati need lood, mida praegu võime ühiselt nimetada balearic-muusikaks, kuigi siin on kuulda nii ambienti, smooth jazzi kui ka new age’i.

Jaak Jürisson (sünd. 1956) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1974. aastal. Ta läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille lõpetas kompositsiooni erialal 1979. Jürisson kuulus 1980ndatel mitme popansambli koosseisu laulja ja klahvpillimängijana. 1980-83 oli ta pool-nalja ansambli Kontor liige ja 1985. aastal liitus ta pop-disco ansambliga Monitor. Mõlemal ansamblil ilmus 7“ singel, millel Jürisson osaleb nii muusiku kui ka heliloojana. Lisaks ilmus tal 1984. aastal nelja looga soolosingel, millel esitab endakirjutatud laule koos oma aja parimate Eesti muusikutega. Stiililt oli see plaat keerukas popmuusika progerocki mõjutustega. Vinüülplaatidele jõudis ka tema koostöö lauljatar Silvi Vraidiga, Jürissoni instrumentaalloomingut aga plaatidel ei avaldatud.

Kui Jürissoni esituses said 1980ndatel tuntuks mitu pophitti (nt. „Veskimees“), siis hiljem ta laulmisega enam ei tegelenud, kuigi muusiku ameti juurde jäi edasi. Viimastel aastatel on Jaak Jürisson nautinud muusika kirjutamist teatrilavastustele ja mängufilmidele.

Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on plaadile panna seni avaldamata popmuusikat Eesti lähiajaloost. Baltikumi baleaariliste rütmide otsinguil huvitub Frotee diskost, soulist, fusion'ist, yacht rock'ist, jazzist, idealpop'ist, reggest, psych-pop'ist ja paljust muust.

Nõukogude režiimi ajal Ida-Euroopa riikides jäid nii mõnedki läänest mõjutatud muusikud põranda alla ning paljust seniavaldamata idabloki muusikast on seni osa saanud vaid vähesed valitud. Väikeplaadifirma Frotee eesmärgiks on see viga parandada ja seni arhiivides tolmu kogunud parimad palad vinüüli pressida.

Tagasi üles