Aasta esimeses pooles jõuab ekraanile hulk kauaoodatud Eesti ja Eesti osalusega filme.
Sinimägedest Siberini, Supilinnast Tiibetini
23. jaanuar 2015, 16:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MÄNGUFILMID
«1944»
Režissöör Elmo Nüganen
Tootja Taska Film, kaastootja MRP Matila Röhr Productions (Soome)
100’
1944. aasta otsustavaid sõjasündmusi käsitleva filmi tegevus hargneb Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus. Sõda näidatakse mõlema osapoole, nii Saksa armees kui Punaväes sõdivate eestlaste silme läbi. Valikuid tuleb langetada mitte ainult sõduritel, vaid ka nende lähedastel. (Sünopsisest.)
Esilinastus 18. veebruaril
«Kontakt»
Režissöörid Martti Helde, Maria Reinup, Triin Ruumet, Raigo Saariste ja Vallo Toomla
Tootja Von Krahli teater
90’
Lühimängufilmide kassett, mille autoriteks on viis eesti filmi tulevikulootust, kelle Von Krahli teater oma katuse alla võttis. Igal režissööril oli vabadus luua koostöös teatritrupiga midagi ambitsioonikat. Midagi sellist, mida nad varem polnud julgenud või jõudnud proovida. Ülesanne polnud kerge. Aega oli vähe ja eelarve väljakutsuvalt napp. Kuid need piirangud ületati pidurdamatu fantaasia ja julge pealehakkamisega. Tulemuseks on viis omanäolist linateost, mida hoiab koos kontakti motiiv: kokkupuude tuttava ja tundmatu vahel. Motiiv avaldub inimese ja jumala, maise ja ebamaise, argise ja üleloomuliku ootamatutes kokkupõrgetes. Kogumik on žanriliselt kirev, näha saab komöödiat, psühholoogilist draamat, tulevikudüstoopiat ja muudki. Igas filmis on autorid võtnud riski, teadmata, kas tulemuseks on šedööver või läbikukkumine. Selline julgus ongi eeldus imede sünniks. Niimoodi me edasi liigumegi. (Tutvustusest.)
Esilinastus 6. märtsil
«Vehkleja»
Režissöör Klaus Härö
Tootja Making Movies (Soome), kaastootja Allfilm
90’
1952. aastal saabub Haapsallu meistersportlane Endel ja asub tööle kohaliku kooli kehalise kasvatuse õpetajana. Õpilastega kontakti saavutamine on introvertsele mehele esiotsa raske. Lisaks on sõjajärgsete katkiste perekondade lapsed talle harjumatud kaaslased. Hoolimata kooli direktori vastuseisust õnnestub Endlil saada luba hakata neile vehklemist õpetama. Pikapeale saab vehklemisest eneseväljendamise vahend nii lastele kui ka nende õpetajale, vastastikune teekond, mille käigus kosuvad ning tervenevad mõlemad osapooled. Lüüasaanud koolidirektor hakkab Endli minevikus sorima, et selgitada välja, miks ikkagi on Nõukogude Liidu meistersportlane väikelinna tulnud. Põhineb osaliselt legendaarse treeneri Endel Nelise (1925-1993) elulool. (Sünopsisest.)
Esilinastus 11. märtsil
«Supilinna salaselts»
Režissöör Margus Paju
Tootja Nafta Films, kaastootja Solar Films (Soome)
100’
Seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus. Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui maa all. Praeguse kodulinna taga õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega. Põhineb Mika Keräneni populaarsetel lasteraamatutel. (Sünopsisest.)
Esilinastus mais
DOKUMENTAALFILMID
«Kristus elab Siberis»
Režissöörid Jaak Kilmi ja Arbo Tammiksaar
Tootja Film Tower, kaastootja Making Movies (Soome)
85’
Maailmast eraldatud Siberi taigas elab karismaatiline usuliider Vissarion, kes nimetab ennast Kristuse taassünniks. Tema ümber on tuhandetest järgijatest moodustunud usulahk, kuhu kuuluvad ka kellamees Dmitri ja tema naine Sveta, kes tuli paar aastat tagasi oma kolme lapsega kaugelt Peterburist kommuuni elama. Sveta laste - Mariami, Daniali ja Zauri - pärisisa Magomed aga seda nii ei jäta. Ta võtab kätte ja kirjutab kaebekirja Venemaa presidendile, nõudes oma lapsi tagasi. Lumepall hakkab veerema... (Sünopsisest.)
Esilinastus 28. jaanuaril
«Vaikuse kutse»
Režissöör Madli Lääne
Tootja Allfilm
56’
Missugune on inimese elu, kui ta ei kuule? Liiklusmüra, koera haukumist, muusikat, linnulaulu... Kas tema maailm on lihtsalt sajaprotsendiline vaikus? Kas tema vaimne ruum, mis ei ole täis pidevaid häirijaid, on seega spirituaalselt vastuvõtlikum, näiteks altim kuulmaks Jumala häält? Margit, Vitali, Raivo ja Riho on kurdid ja veendunud nelipühilased. Olles ise tundnud Jeesuse puudutust, on neil nüüd eesmärk seda sõnumit levitada. Kurdilt kurdile. Tööpõld on lai ja neliku plaan maailmavallutuslik, sest üle ilma elab umbes 346 miljonit vaegkuuljat. (Sünopsisest.)
Esilinastus 29. jaanuaril
«Impromptu»
Režissöörid Priit Pääsuke ja Mart Taniel
Tootja Luxfilm
59’
Miks peab muusikast lahti ütlema? Miks tahab üks andekas ja hästi pilli valdav muusik eemalduda süsteemist, mis aitas tal muusika juurde jõuda ja seda mõista? Miks ta tahab hästi toimivat absoluuti ümber kujundada isiklikuks suvaks? «Impromptu» on eksperimentaalne kontsertfilm inimestest, kes on improvisatsioonilisse muusikasse sügavale sisse läinud ja rassivad kvindiringi lõhkudes mööda selle avarusi. Nad usuvad, et nende muusika võib olla hinge akustiline kehastus. (Sünopsisest.)
Esilinastus 30. jaanuaril
«Meedik»
Režissöör Janno Jürgens
Tootja Alasti Kino
35’
Arhitektuuritudeng Roomet suunatakse kaitseväes aega teenides meditsiiniväljaõppele, kus koolitatakse reservarmee üksuste tarvis parameedikuid. Järgneb mitu kuud kestev väljaõpe, mille käigus seguneb ajateenistuses tavapärane mänguline väljaõpe reaalse tööga Tallinna kiirabis. Noor mees satub olukordadesse, mida ta ei osanud uneski näha. Audiovisuaalne rännak läbi uut põlvkonda defineeriva eluetapi. Vaba hinge aheldav rutiin, kitsus ning pidevalt samad näod. Kuidas käituda, kui avastad end mitte enam õppimas, vaid tegelemas elu ja surmaga? (Sünopsisest.)
Esilinastus 5. veebruaril
«Põranda all»
Režissöör Marianna Kaat
Tootja Baltic Film Production
36’
Film käsitleb Eesti lähiajaloo kõige põnevamat ja vastuolulisemat perioodi: 1975. aasta kurikuulsale teisitimõtlejate protsessile eelnevaid arreteerimisi ning repressioone, vangistust ning vabanemist 1981. aastal. Kalju Mätik, Mati Kiirend, Tunne Kelam ja Andres Mustonen… Kas tänapäeva reaalsus on vähegi sarnane nende unistustega? Kas nad on leidnud endale väärika koha selle riigi ülesehitamises, mille eest olid nad kunagi valmis ohverdama vabaduse ja elu? Kas ohverdused olid seda väärt? (Sünopsisest.)
Esilinastus 5. veebruaril
«Pimedad mänguhoos»
Režissöör Valentin Kuik
Tootja Filmivabrik
52’
Ära nuta taga seda, millest oled ilma jäänud, vaid tunne rõõmu sellest, mis sul olemas on, ütleb pime klarnetist Vello Vart. See on dokumentaalfilm Põhja-Eesti Pimedate Ühingu puhkpilliorkestri pimedatest pillimeestest, nende palju näinud dirigendist Vello Loognast ja pingelistest proovidest enne külalisesinemisi Lätis ja kontserti kodumaal. (Tutvustusest.)
Esilinastus veebruaris-märtsis
«Afganistani projekt»
Režissöör Vahur Laiapea
Tootja Ikoon
27’
Afganistani sõja projekt on Eestile lõppenud, aga mitmed muud projektid kestavad edasi. Film jälgib kolme viimase Eesti kaitseväelase viimaseid päevi Camp Bastionis, Tallinna Ülikooli inimeste püüdeid Kabuli ülikooli IT-doktorante ja magistrante koolitada, inimõigusnõunik Pille Alaveri kohtumist kuriteoohvriga Kabuli politseijaoskonnas ning Eesti rahastatud ämmaemandate koolitamist Dare Soufi külas. (Tutvustusest.)
Esilinastus veebruaris
«Mesipuu poole»
Režissöör Vahur Laiapea
Tootja Ikoon
27’
Abhaasia eestlased tulid esimest korda Eestisse laulupeole laulma 1947. aastal. Tulid ka 2014. aastal, aga ainult pealtvaatajateks. Palju lauldakse ka Salmes ja Sulevis, Burna ja Punase Lageda külades, selle filmi kohtumiskohtades. «Kui mina alles noor veel olin» ja «Noorus ei tule iial tagasi». Ja «Mesipuu poole». Seda otsides nende inimeste esivanemad kord Eestist ju teele läksid. (Sünopsisest.)
Esilinastus veebruaris
«Sipelgapesa»
Režissöör Vladimir Loginov
Tootja Allfilm
85’
Kogum lühinovelle, mis räägivad inimestest, kes elavad ja tegutsevad hiiglaslikus nõukogudeaegses garaažikompleksis Lasnamäel. Lõputud spiraalikujulised sõidukoridorid, mis on täis masinaid ja inimesi, meenutavad väga sipelgapesa. Oma pika elu jooksul on hoone muutunud lihtsast garaažist utoopiliseks rajatiseks. Koht, mis algselt oli loodud masinate hoidmiseks, kasvatas aja jooksul enda külge kõikvõimalikke asutusi ja teenuseid, millest paljudel pole autodega enam mingit pistmist. Seda ilmekam, imelikum ja ebatavalisem on see masinaid täis bastion: autogaraaž, mis meenutab «ajamasinat». (Sünopsisest.)
Esilinastus 19. märtsil
«Luikedeta järv ehk piknik raudteejaamas»
Režissöör Manfred Vainokivi
Tootja Filmivabrik
27’
Autori kurb-nostalgiline nägemus, lapsepõlves vanaemalt kuuldud muinasjutu otsing 45 aastat hiljem.
Esilinastus märtsis
«Sokurovi hääl»
Režissöör Leena Kilpeläinen
Tootja Illume Oy (Soome), kaastootjad Revolver Film (Eesti) ja Media-LM (Saksamaa)
77’
Esimene pikk portreefilm Vene suurest filmirežissöörist Aleksandr Sokurovist. Vaatajal avaneb võimalus tuttavaks saada silmapaistva humanistiga, kes muuhulgas on kriitiline totalitaarse ühiskonnakorralduse ja suurriikliku mentaliteedi teadliku kujundamise suhtes tänapäeva Venemaal. 63-aastane lavastaja vaatab tagasi oma elule ja loomingule ning arutleb inimeseks olemise keerdkäikude ja kunsti tähenduse üle. (Sünopsisest.)
Esilinastus märtsis
Tashi Delek
Režissöör Peeter Rebane
Tootja The Factory
Tashi on üks pealtnäha tavaline 17-aastane tiibeti poiss. Talle meeldib mängida jalgpalli ja korvpalli ning kuulata lääne popmuusikat. Tashi on samas ka Tiibeti Sakya budistliku koolkonna munk, vanemad saatsid ta kloostrisse elama juba kuueaastaselt. Tashil seisab 18-aastaseks saades ees elu tähtsaim otsus: kas pühendada oma elu mungana budismi, Mustangi kultuuri ja traditsioonide edasikandmisele või lahkuda kloostrist ja proovida hoopis tavaelu? Me jälgime Tashit tema teekonnal kloostrist koju isa juurde läbi Himaalaja mäestiku. Kohtame tema kodumaa, iidse Mustangi kuningriigi inimesi. Näeme Tashi silmade kaudu tiibeti kultuuri olevikku, minevikku ja tulevikku. Õpime tundma tema perekonda. Millise otsuse Tashi langetab? Mis ootab ees Mustangi kultuuri ja rahvast? Kas lääne ühiskonnal on siit midagi õppida? (Sünopsisest.)
Esilinastus märtsis
«Fast Eddy vanad uudised»
Režissöör Marko Raat
Tootja Allfilm
88’
Kas kõik uudised muutuvad ajalooks või ainult need, mis uudisteks ei saanud? Ed Vaar (1929, Eesti – 2014, Kanada) on vabakutseline operaator, kes teenis oma hüüdnime Fast Eddy ära sellega, et jõudis sageli sündmuskohale enne politseid ja telekanali CBC kriminaalreportereid. Suur osa tema filmitust on jõudnud CBC-i vahendusel ka tele-eetrisse. Ülejäänu, sadu tunde filmilinti, mida tal uudistele müüa ei õnnestunud, on hunnikutes Eddy Toronto kesklinna asuva korteri tubades ja keldris. Kas vanu uudiseid saab müüa? Mida mäletab Ed veel ise ja mida räägivad ta vanad filmirullid sellest, mis teda maailmas huvitas? Millal lõpevad inimese enese juhitavad ettevalmistused surmaks ja millal muutud sa eestkostetavaks lapseks, lilleks, mööbliks? Kuidas kulgeb igavese ilu ja muretu eluga harjunud abielupaari argipäev, kui selle jätkumine seniste standardite järgi on muutunud küsitavaks ja neile endale häbenemisväärseks. Kuidas näeb välja inimese lõpp, kes on väga paljude teiste lõppe ja hävinguid infotainment-tööstusele jäädvustanud? (Sünopsisest.)
Esilinastus kevadel
«Jüri Sillarti saladus»
Režissöörid Julia Sillart ja Martin Männik
Tootja Acuba Film
52’
Portreefilm Eesti filmikunsti uuendajast, ekspressionistist, säravast filmimehest, eredast loojast, muhedast koolipapast – Jüri Sillartist. Mehest, kelle jaoks film ei tähendanud pelgalt ametit, vaid elu. Jüri Sillarti töid tunnustati nii Eestis, endises Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Jüri oli terase mõistuse ja uuriva vaimuga isiksus paljude huvialade ja hobidega.
(Sünopsisest.)
Esilinastus 29. mail
ANIMAFILMID
«Isand»
Režissöör Riho Unt
Tootja Nukufilm
18’
Koer Popi ja pärdik Huhuu ootavad koju oma isandat, kes jääbki tulemata. Sellest päevast peale algab nende ühine elu. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele, sümboliseerides kuulekust ja allaheitlikust. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikkusele ja rumalusele. Friedebert Tuglase tuntud novelli ekraniseering. (Sünopsisest.)
Esilinastus 4. veebruaril
Valikus ei ole telefilmide sarja «Eesti lood» kuuluvaid linateoseid.
Allikas: Eesti Filmi Instituut, filmistuudiod.