Laenuraamatukogude edetabel: rahvas, kes armastab lugusid

Eesti raamatukogude eelmise aasta laenutusedetabelite tipus troonivad armastatud kirjamehed, mõnusad loojutustajad Andrus Kivirähk, Indrek Hargla ja Mart Kadastik.

Eesti ilukirjandus: raamatukogude edetabel

Eesti teabekirjandus: raamatukogude edetabel

Eesti tõlkekirjandus: raamatukogude edetabel

Eesti lastekirjandus: raamatukogude edetabel

Luuleraamatud: Kristiina Ehin on väga populaarne

Postimees palus Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi keskraamatukogudel saata kõige populaarsemate raamatute edetabelid, et saaks aimu, mida Eesti eri piirkondades lugeda armastatakse. Tabelite tõlgendamisel peab silmas pidama, et nendes puuduvad aasta lõpus ilmunud populaarsed raamatud, mis ei ole veel kogudesse jõudnud, näiteks poodide müügiedetabelites siiani ilma tegev Vahur Kersna «Ei jäta elamata». 

Läbi aegade on väga populaarsed olnud Erik Tohvri teosed. «Teadupärast juhib raamatuhüvitiste edetabelit (selgub kevadel) juba aastaid Erik Tohvri. Meie TOP 50s jääb ta küll tahapoole, aga tal on nimetuste arv hästi suur, mis kokkuvõttes selle esikoha annab,» kommenteeris Tartu linnaraamatukogu avalikkussuhete juht Linda Jahilo.

Populaarsete autorite uute raamatute ilmudes tekib kohe raamatukogudes lugemisjärjekord ja samuti hakatakse huvi tundma sama autori varasemate teoste vastu. «Vahur Kersna raamatule «Ei jäta elamata» on ootejärjekorras 57 lugejat,» ütles Tallinna keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Liisi Nokkur jaanuari alguses.

«Seoses Vahur Kersna uue raamatuga soovitakse lugeda ka tema eelmist teost «7x7». Elulooraamatud on endiselt populaarsed, 2014. aasta lõpus ilmus mitmeid uusi, mida on nüüd uuesti küsima hakatud.»

Meedia mõjutab

Eelmise aasta laenutuste edetabelid erinevad pisut sellest, mida lugejad praegu eelistavad,» rääkis Nokkur. «Küsitakse ja loetakse kõige rohkem uusi raamatuid ja neid, millest meedias on juttu olnud. Eesti ilukirjanduse hetke nõutumad on näiteks Mart Kadastiku ja Katariina Tammerti «Paarismäng», Kivirähk ja Hargla, küsitakse ka nende varasemaid teoseid ja sarja «Aja lugu» raamatuid, nt Viktoria Ladõnskaja «Lasnamäe valget laeva».»

Elulooraamatud liigitatakse raamatukogudes teadmiskirjanduse rubriiki koos näiteks koka- ja eneseabiraamatutega. Selles žanris oli 2014. aasta vääramatu valitseja Valdur Mikita «Lingvistiline mets»: esikohal nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus, vaid Jõhvis jäi Mikita kaheksandale kohale. «Tänu selle raamatu populaarsusele tunti suuremat huvi ka teiste Mikita teoste vastu («Metsik lingvistika», «Äparduse rõõm», «Kirsiõieturundus»),» räägib Krista Visas Pärnu keskraamatukogust.

Raamatunõudluse oluline mõjutaja on kooli kirjandusprogramm. Tartu raamatukogu märkis nii eesti kui tõlkekirjanduses kooliprogrammis olevad raamatud eraldi ära. Koolide lugemisprogrammi toel püsivad Tartu esikümnes sellised vanad kirjamehed nagu William Shakespeare, Jaan Kross, A. H. Tammsaare, Mihhail Bulgakov jt.

Alati tahetakse lugeda oma kodukohast. Jõhvis on ilukirjanduse osas populaarseim Katri Raiki raamat «Minu Narva: kahe maailma vahel». Tartus jälle loetakse isuga Olev Remsu «Supilinna triloogia» raamatuid, kuid kooliprogrammi suur nõudlus on Remsu esikümnest välja surunud.

Pärnu erineb

Teadmiskirjanduse osas erineb Pärnu oluliselt teistest Eesti linnadest. «Pärnu rahvaarv möödunud aastal jätkuvalt kahanes, pärnakate innukus võõrkeeli õppida aga kasvas: teisel kohal 101 laenutuskorraga on «Soome keele õpik iseõppijale». Laenutuste esikümnesse mahtus peale selle veel kolm soome keele õpikut ja õppekomplekti (koos CDdega). Ka teisi keeli õppisid pärnakad usinasti – inglise, rootsi ja hispaania keele õpikud olid samuti populaarsed,» märgib Visas.

Et pärnakad pole unustanud oma hinge eest hoolt kanda, näitab laenutustes 3. kohal trooniv psühholoogiaõpik (88 laenutusega), 5. kohal Dale Carnegie igihaljas «Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi» (67 laenutust), 8. kohal Gunnar Aarma elutarkuste esimene raamat (53 laenutust), Mai-Agathe Väljataga, Eckhart Tolle, Osho ja Rhonda Byrne'i menukid on esimese 25 seas keskmiselt 40 laenutuskorraga.

Jahilo märgib Tartu raamatukogu andmeid analüüsides, et elulooraamatud enam ei domineeri, loetakse ka muud. Torkab silma, et tartlased loevad ikka raamatuid Tartust.

Erialaraamatute eksemplaride arv on väiksem kui ilukirjandusel, seetõttu on siin laenutuste arv tagasihoidlikum.

Täiesti omaette nähtus on Eesti raamatuäris kirjastuse Petrone Print «Minu…» sari. Juba ilmunud nimetuste hulk läheneb kolmekohalisele arvule ja kirjastus otsib jätkuvalt uusi autoreid, näiteks «Minu Austria», «Minu Hollandi», «Minu Iirimaa», «Minu Küprose», «Minu LAVi», «Minu Läti» jne jne kirjastamiseks. Tallinn, Tartu ja Pärnu panid need raamatud eraldi edetabelisse, muidu moonutaksid need üldnimekirja.

«Kõige populaarsemad on uuemad, nt Jaana Davidjantsi «Minu Berliin» ja Heilika Pikkovi «Minu Jeruusalemm»,» mainib Nokkur Tallinna keskraamatukogust. Päris Kivirähki ega Hargla taset need ei saavuta, aga näiteks Tallinnas oli nõutuim Rita Ahoneni «Minu Stockholm» (461 laenutust), Tartus ja Jõhvis Katri Raigi «Minu Narva» (vastavalt 301 ja 63) ning Pärnus Maarja Yano «Minu Tōkyō: nähtamatu piiri taga» (160).

Tõlkekirjanduses on jäme ots kriminullide käes, eriti jõuliselt on Tallinna tabelis esindatud Skandinaavia autorid. «See tabel tänavu üllatas,» tunnistab Jahilo.

«Koolikirjanduse kõrval on troonil noorsooromaan, enamasti ameerika kirjandus, ulme ja õudusjutu segu. Varasematel aastatel on küll selle žanri nimetusi tabelis olnud, aga mitte nii massiliselt. Ilmselt on sellised raamatud kirjastustele kullaauk, neid tuleb järjest juurde. Mitmetest on valminud ka film ja see mõjutab palju raamatu nõudlust. Tase on ilmselt väga erinev, aga nt «Süü on tähtedel» on päris hea kirjandus. Jutt, et noored ei loe, ei vasta tõele. Teismelised ja vanemad lausa neelavad. Nende raamatute eksemplaarsus ei ole sugugi suurem kui teistel, aga ilmselt neelatakse need kiiresti alla ja tullakse järgmist laenutama.

Koolikirjanduse ja noorsooraamatute vahele on suutnud end kiiluda ainult Sofi Oksanen, üks Henning Mankelli kriminull ja Jonas Jonassoni «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus». Varem on Mankelli ja Jo Nesbø krimkasid rohkem 50 sisse mahtunud.»

Lisaks siin ära toodud edetabelitele koostasid raamatukogud veel luuleraamatute, võõrkeelse kirjanduse, muusikakirjanduse ja muusikaplaatide laenutuse edetabelid. Avaldame need lähemate päevade jooksul portaalis kultuur.postimees.ee.

ABSOLUUTNE EDETABEL

Tallinna, Tartu, Pärnu ja Jõhvi raamatukogude laenutustulemusi kokku võttes on absoluutne edetabel järgmine:

1259 – Andrus Kivirähk, «Rehepapp ehk November»

1194 – Mart Kadastik, «Kevad saabub sügisel»

1040 – Mart Kadastik, «Suvi sulab talvel»

967 – Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja»

891 – Indrek Hargla, «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus»

828 – Valdur Mikita, «Lingvistiline mets»

VIRTUAALRAAMATUKOGU ELISA RAAMAT

Peale laenuraamatukogude saab raamatuid laenutada ka eelmise aasta sügisel turule tulnud kuumaksulises virtuaalraamatukogus Elisa Raamat (kasutatav tahvelarvutis ja nutitelefonis). Detsembris olid loetuimad raamatud selles keskkonnas järgmised:

1.     Paulo Coelho «Abielurikkumine»

2.     Sophie Hannah «Monogrammimõrvad»

3.     Ede Schank Tamkivi «Minu California. Mull mullis»

4.     Emmanuelle Arsan «Emmanuelle 1. raamat. Inimsuse õppetund»

5.     Mailis Hudilainen «Minu Peterburi. Optimismi lühikursus»

6.     Silja Luide «Lihtsad ahvatlused. Retseptid, millega võita südameid»

7.     Kristiina Ehin, Ly Seppel «Paleontoloogi päevaraamat»

8.     Jonas Jonasson «Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus»

9.     Hille Hanso «Minu Instanbul. Poolik ja tervik»

10.  Robert Galbraith «Käo kukkumine»

Tallinna keskraamatukogu veebipõhise digiraamatukeskkonna ELLU laenutuste edetabel

Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus

Indrek Hargla

90

Apteeker Melchior ja timuka tütar

Indrek Hargla

62

Kaka ja kevad

Andrus Kivirähk

60

Luude linn. Surmav arsenal I

Cassandra Clare, Krista Suits

60

Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus

Indrek Hargla

57

Troonide mäng. I raamat

George R. R. Martin

53

Vareste pidusöök. II raamat. Jää ja tule laul

George R. R. Martin, Mario Kivistik

51

Lohetätoveeringuga tüdruk

Stieg Larsson

50

Käsi

Henning Mankell, Kadri Papp

49

Labürindijooksja

James Dashner, Mai Tõnisoo

49

Tagasi üles