Hargla on number üks
Vaata edetabeleid

Indrek Hargla

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Kirjastuste Liidu andmetel oli 2014. aastal suurima müügieduga raamat Indrek Hargla mais ilmunud «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika. V osa», mida osteti 10 882 eksemplari.

Indrek Harglalt 2014. aastal müügitabelisse rohkem raamatuid ei jõudnud. Kuid aasta varem oli ta seal lausa viie raamatuga – neli Melchiori-sarja raamatut ning «Süvahavva triloogia. I raamat» –, ent ükski neist pole saavutanud kaheteistkümne kuuga nii suurt müügiedu kui 2014. aastal ilmunud «Tallinna kroonika». Seega võib öelda, et Hargla Melchiori-raamatute populaarsus kasvab.

Eesti Kirjastuste Liidu menukitabelis auväärsele teisele kohale paigutub Valdur Mikita «Lingvistiline mets», mille leiab 10 438 kodu raamaturiiulilt. Kuigi Mikita plahvatuslik menu sai alguse juba aasta varem, müüdi 2013. aastal «Lingvistilist metsa» 3086 raamatut ja tollal oli raamat menukite üldarvestuses 36. kohal. 

Kolmandale kohale jõudis 9034 raamatuga Juhan Aru, Kristjan Korjuse ja Elis Saare koostatud «Matemaatika õhtuõpik». Aasta varem osteti õpikut 3300 eksemplari. Kusjuures populaarne raamat valmis vabatahtlike rahastajate toel – «Matemaatika õhtuõpiku» tegijad soovisid 2013. aastal Hooandajas koguda 7400 eurot, kuid 451 hooandjat andsid õpiku tegemiseks kokku 13 213 eurot.

32 kirjastust koondava Eesti Kirjastuste Liidu 2014. aastal saja enim müüdud raamatu seast leiab ainult 14 ilukirjandusteost. Aasta varem oli neid 16. Eesti autorite teostest on tabelis lisaks Hargla ja Mikita omadele ka Jaan Tätte «Vaikuse hääl» (12. koht), Rain Siemeri «Soovin sulle edu» (49. koht), Mart Kadstiku ja Triin Tammerti «Paarismäng» (54. koht).

40. kohal on 2013. aastal enim müüdud raamat «Maailma otsas» Andrus Kivirähkilt. Ilmumisaastal osteti seda 8327, mullu aga 2151 eksemplari. 2014. aasta menukitabelis on Kivirähkilt veel kolm raamatut: «Kaka ja kevad», «Sirli, Siim ja saladused» ja «Leiutajaküla Lotte».

Kui vaadata kirjastuste liidu viimase üheksa aasta müügitabeleid, saab kinnitust, et Andrus Kivirähki raamatuid lugejad armastavad, sest nende raamatute läbimüügiarv on alati ületanud 1300 eksemplari piiri. Esikohale on ta tõusnud kahel korral, lisaks 2013. aasta menuraamatule ka raamatuga «Mees, kes teadis ussisõnu», mida müüdi 2007. aastal rekordilised 24 000  eksemplari.

Tegemist ongi erakordse saavutusega, sest nii suurt läbimüüki pole ükski raamat ajavahemikul suutnud saavutanud (kõige lähemale on küündinud Sofi Oksaneni «Puhastus», mida osteti 2009. aasta 16 982 eksemplari). Kusjuures, ka 2008. aastal müüdi «Mees, kes teadis ussisõnu» 7000 eksemplari ja tollal pääses sellise müügiarvuga alles 17. kohale.

Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet nendib, et 2014. aasta edetabeli põhjal võib taas väita, et eesti inimene on praktiline ja usaldab eesti autorit – kõige enam leiab tabelist tarbekirjandust, neid on 30 nimetust (2013 – 24 nimetust), millest 21 on eesti autorite kirjutatud. «Võrreldes varasemaga, mil domineerisid retseptiraamatud, saame öelda, et silma torkavad terviseedenduse ja toitumisraamatud ning esoteerikaraamatud,» tähendab Urmet.

28 nimetusega on menukitabelis esindatud lastekirjandus, peaaegu pool neist on eesti autorite teosed. Enamik edetabelisse jõudnud lasteraamatutest on aga mõeldud väikelastele või kooliks ettevalmistamiseks, ilukirjandust ostetakse ka lastele vähe. 

Kolmanda suure valdkonnana on tabelis teatmekirjanduse – entsüklopeediad, sõnaraamatud, atlased. «Võrreldes 2013. aastaga, mil neid oli 13 nimetust, on seekord nimetusi 16. Ja taas – nendest samuti peaaegu pool on eesti autorite teosed,» lisab Urmet.

Memuaaride buum on küll möödas, kuid siiski võib võrreldes 2013. aastaga täheldada tõusu – neid on nimekirjas kolme asemel üheksa, seitse neist on algupärandid.

Kaidi Urmet selgitab, et kui 2010. ja 2011. aastal moodustasid edetabeli raamatutest üle 60 protsendi tõlkeraamatud, siis 2012. aastal suhe muutus ja algupärandi osakaal kasvas 54 protsendile. «2013. aastal aga suhe muutus veelgi ning algupärandid moodustasid edetabeli raamatutest 63 protsenti. 2014. aastal on taas väike langus ja algupärand moodustab 56 protsenti.»

Kolmandat aastat koostas kirjastuste liit ka enim müüdud e-raamatute edetabeli ja võrreldes 2013. aastaga võib täheldada jätkuvat elavnemist. Kui 2013. aastal oli neid e-raamatuid, mida müüdi 50 ja enam litsentsi, 53 nimetust, siis 2014. aastal on e-raamatuid, mille litsentse müüdi enam kui sada, 52 nimetust. Ent e-raamatute seas on ülekaalus välismaiste autorite ilukirjandusteosed – neist 42 on tõlkeraamatud.

Viimaste aastate menuraamatud* 

2014 Indrek Hargla «Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika. V osa» 10 882 

2013 Andrus Kivirähk «Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste» 8327 

2012 Sofi Oksanen «Kuhu tuvid kadusid» 12 009

2011 Aive Luigela «Tervise kokaraamat» 13 183

2010 Aive Luigela «Hoidised» 10 939

2009 Sofi Oksanen «Puhastus» 16 982

2008 Maire Aunaste «Maire Aunaste. Viis aastat peidus» 13 804

2007 Andrus Kivirähk «Mees, kes teadis ussisõnu» 24 000

2006 Margit Kilumets «Ita Ever. Elu suuruses» 12 000

2005 J. K. Rowling «Harry Potter ja Segavereline Prints»13 372

* Raamatute kogutiraaž on suurem, kuid siin tabelis on esitatud müük aastal, mil raamat tõusis EKL menukitabelis number üheks.  

Indrek Hargla menukid

2013. aasta müük

«Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja. IV osa» 7162

«Süvahavva: esimene suvi. Süvahavva triloogia I raamat» 2459

«Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa algupärand» 2309

«Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» 1839

«Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa» 1562

2012. aasta müük 

«Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» 3099

«Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» 2556

«Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa» 2411

2011. aasta müük

«Apteeker Melchior ja timuka tütar. III osa» 3297

«Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus. I osa» 2785

«Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus. II osa» 2134

2010. aasta  müük

«Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus» 1 608

Andrus Kivirähki menukid

2005. aasta müük

«Jutud» 2810

«Limpa ja mereröövlid» 2189

«Rehepapp» 2149

2006. aasta müük

«Limpa ja mereröövlid» 2105

«Rehepapp» 1648

«Sirli, Siim ja saladused» 1310

2007. aasta müük

«Mees, kes teadis ussisõnu» 24 000

2008. aasta müük

«Mees, kes teadis ussisõnu» 7000

«Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed» 3889

«Rehepapp» 3221

2009. aasta  müük

«Kaka ja kevad» 7252

2010. aasta müük

«Kaka ja kevad» 9201

2011. aasta müük

«Kaka ja kevad» 2782

«Leiutajateküla Lotte» 1757

2012. aasta müük

«Lood» 2929

«Leiutajateküla Lotte» 1766

2013. aasta müük

«Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust» 8327

«Konna musi» 2217

«Kaka ja kevad» 2076

«Sirli, Siim ja saladused» 1617 

Tagasi üles