/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2014/10/24/3457767t1h150a.jpg)
Reede õhtul toimunud NO99 muusikali „Savisaar“ esietenduse lõppedes tänas publik teatrit mitmeminutilise aplausi ja püstitõusmisega. Oma muljeid jagas Linnar Priimägi.
Linnar Priimägi: „Savisaar“ oli ebaühtlane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis mulje teile etendusest jäi?
Minu meelest koosneb see lavastus väga paljudest heterogeensetest elementidest. Ühtset uut kvaliteeti nende koostoimest ei teki – lipp lipi, lapp lapi peal. Millest me selle ära tunneme? Terviklikul lavastusel on algus, keskpaik ja lõpp. Aga siin ei osatud lõpetust teha. Oli seal kolm lõpetus ja siis läks taas edasi ja edasi. Kui ei ole sisemist struktuuri, siis on ükskõik, millal ära lõpetad. Praegu oli lõpp kunstlik ja veniv.
Teiseks: esimene osa oli küllalt pikk. Teise osa puhul hakkas tüütama. See on üks eriline tunne – kui tunned, et hakkad laval tüütuks minema, siis lõpeta ära. Jäta see viimane salm laulata. See algas juba vahemänguga, kus ka minul oli taas au iseennast laval näha. [teise vaatuse eel ilmus lavale Raivo E. Tamme kehastatud Linnar Priimägi - toim] See on isetegevusteatri tunnus, kui endal on tore teha, aga sa pead mõtlema selle peale, kas see on publikule tüütuks muutunud.
Millised olid lavastuse eredad hetked?
Lavastuse stiil on siin karjumine, hõikumine. Väga vali lavastus ja näitlejate häältele suur pingutus. Tundis, et teatrielemus tekkis esimese vaatuse lõpus õunapuude all stseenis [Savisaar ja Kadri Simson vestlevad õunapuuaias võimus ja erakonna juhtimisest – toim]. Korraga kadus karjumine ära ja asi läks inimlikku dimensiooni, tekkis lüüriline atmosfäär.
Marika Vaarik on suurepärase karakteriga hakkama saanud. Ainuke karakter terves lavastuses. Teised olid tüübid, näiteks see Nõunik, Mart Laar olid tüübid. Ülejäänud olid tingmärgid. Nagu kadri Musta kehastaja, ta ei teinud Kadri Musta karakterit, vaid protestiva noorpoliitiku tüübi.
Kas ja mis moel võik lavastus ja sellega kaasa käiv mõjutada valimistulemusi?
Kindlasti ei vii see lavastus Edgar Savisaarelt ühtegi häält ära, aga ma arvan, et võib juurde tuua.