Nähtavaks räägitud lood

Kaja Kärner, Pildivaatajad, 1971 Foto: Repro

See oli 17 aastat tagasi, kui Tartu Kunstimuuseumis algul vaid Ülo Soosteri sooloesinemisena planeeritud esitlus muutus näituseks «Ülo Sooster ja sõbrad». Kiiresti ja lihtsalt paigutusid kunstnike tööd saalides üksteise kõrvale.  Lihtsalt ei läinud aga kunstnike endiga.

Plaanile neid kõiki ühe rühmana esitada olid esialgu vastu Lüüdi Vallimäe-Mark ja Lembit Saarts,  esimene isiklikel, teine kunstilistel põhjustel. Lembit Saarts polnud nõus väitega, et nad on kuidagimoodi  sarnased.  Iseenesestmõistetavana võtsid rühmituse olemasolu Silvia Jõgever ja Valve Janov.  Viimane võttis oma leebel, kuid järjekindlal moel «selgitustöö» enda peale ja avamisel lõid sõbralikult vahuveiniklaase kokku kõik. See oli esimene kord, kui rühmitusest avalikult räägiti.