Mozart Imedemaalt ehk Aksel Kolstadi klaverikontsert

Helena Tamm
, vabakutseline kultuuriajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aksel Kolstad
Aksel Kolstad Foto: akselkolstad.com

Aksel Kolstad on Norra pianist helilooja ja koomik, kes on valgusaastate kaugusel klassikalise muusika maailma harjumuspärasest. Ta ei harrasta pidulikkusest nõretavaid mustas frakis traditsioonilisi kontserte. Möödunud pühapäeval Mustpeade Majas aset leidnud Aksel Kolstad show oli sümbioos popkultuuri kuumast etenduskunsti vormist – püstijalakomöödiast ja ühest tehniliselt kõrgtasemelisest klaverikontserdist.

Norra Muusikaakadeemias magistrikraadi omandanud pianist on ennast ka akadeemilises ringkonnas tõestanud. Kogu tema koloriidsuse taga on aukartust äratav teadmistepagas, kompromissitu aastakümnete pikkune  töö ja pühendumus muusikale. Praktiliselt veatult interpreteerib ta naerutava show vältel täna õhtuks valitud klaveriteoseid.

Lähiminevikust meenub veel üks meeldejääv näide, kus samalaadne tervik loodi. Mustonen Festil astus Estonia Kontserdisaalis üles Vivaldi auks loodud barokk-rokk kollektiiv Red Priest. Selle grupeeringu lavalise liikumise, muusikateoste vaheliste jutustuste ja vitaalse mängu järjeks Eestis võib lugeda Kolstadi ülesastumist Pille Lille Fondi poolt korraldataval 9. Tallinna Talvefestivalil. 

Ühel suvalisel hetkel haarab Norra pianist klaveri vahelt Kalevi šokolaadi ja hakkab seda nosima. Kogu kontserdi vältel kehastub ta järjepidevalt teatud hetkedel Mozardiks või teeb mõne triki ja liigutab samas rütmis kaasa vilistades näiteks valge triiksärgi alt tugeva kontuurina välja paistvaid trimmis rinnalihaseid. Meeldejääv on Kolstadi kontserdi kohta vähe öeldud .

Iga klaveripala vahel on üks jutustatud lugu. Publiku naerutamise järgselt istub Kolstad oma instrumendi taha ning asub erakordse kergusega tuntud heliloojate nagu Rahmaninov, Schubert, Mozart ja Chopini, aga ka enda teoseid mängima. Publiku jaoks võtab klaveripaladele ümberhäälestumine esmalt aega. Kaks eraldiseisvat kontsertshow osa ei hakka tahes või tahtmata koheselt koos tööle. Ei aita siin ka valitud kontserdisaal, millele Kolstad küll kerge ja lõbusa olemise sisse võlub, kuid mis tema karakteri jaoks siiski liiga väljapeetuks, kammitsetuks ja pidulikuks jääb. Täpselt samuti nagu juhtus Red Priestiga Estonia Kontserdisaalis.  Mõlemad valikud on korraldajate jaoks harjumuspärased ja mugavad,  kuid ei arvestata artistide eriomase natuuriga. Sellest hoolimata pani klaverivirtuoos ja püstijalakoomik vanalinnas asuva ajaloolise saali kihama.

Ajalooline iseenesest on mõiste, mis kontserdi sisuga haakub, sest Kolstad räägib klaveripalade esitamise vahele enam kui ühe loo ka oma lemmikheliloojatest. Näiteks sellest, kuidas Beethoven Prantsuse politseinikega kakles, Schubert süüfilise sai ja Lizst sporti armastas. Need on midagi, mida ajalooraamatutest juba niisama lihtsalt ei leia. Publik elab kaasa sellele laval seiklevale Alice Imedemaalt välja hüpanud Mozarti nahas, ruudulise pintsaku ja valgete raamidega hipsterprillidega  Kübarsepale.

Kolsad tõdeb kontserdi lõppedes, et lapsed ja noored on tema jaoks kõige lihtsam publik. Nendega on tal luba laus pööraseks minna. Lapsed ei pane pahaks ega kohku ära. Käesoleva kontserdi publik on enamuses  vanemapoolne, aga juba praeguseks on Kolstad kogu Eesti klassikalise kontsertmaailma taustal  ennast triksterina nende mäludesse söövitanud. Jääb küsimus, milline näeb välja tema laus pöörane ja kuidas siinne publik sellele reageeriks.

Kolstad toonitab sõnaliselt ja näitab ette, kui oluline on olla positiivne. Ta on „raamidest väljapoole“ ehe kehastus. Tuues selle tõestuseks veel näiteid lasi Kolstad näiteks saalisviibijatel oma telefoninumbrit laulda ja kutsus kõik kontserdi järelpeole. Nii muusikaloomes kui ka esinemise puhul iseloomustab teda katkematu suhtlus kõige ümbritsevaga. Nii läheb ta inimestele korda ja nad aplodeerivad intensiivselt kontserdi vältel korduvalt selle märgiks. Naljade üle siiski pikalt ei naerda, kuid mõnelt poolt võib aeg-ajalt suuremaid pahvakuid kuulda. Ühisena annab vaatajate poolehoiust aimu justnimelt plaksutuste intensiivsus ja tihedus. Fantaasiarohke kontsertõhtu möödub nagu üks silmapilk ja see Norra päritolu Mozarti nahas Kübarsepp  on kõiges süüdi, eriti selles, et ta etteaste otsa sai. Viimast ei oleks küll vaja olnud. Õnneks armastab artist Eestit palavalt, on siin juba korduvalt käinud ja lubas lähiajal taaskord naasta. 
IX Tallinna Talvefestivali raames saab kontserte kuulda veel 22. veebruarini (kava http://www.plmf.ee/tallinna-talvefestival-kava-1_est). 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles