2 x 75 ehk sada viiskümmend aastat Tuulikuid

Meenutas aastast 2000. Ülo ja Jüri Tuulik malet mängimas. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Üks mööndus tuleb siiski kohe algul teha. 22. veebruar, mil Ülo Tuulik tähistab 75. sünnipäeva, on  tema kaksikvennale Jüri Tuulikule (1940–2014) paraku juba sünniaastapäev. 

Ülo on naljatamisi oma suhet Jüriga võrrelnud vendade Mannide omaga. Ta on sama, mis Heinrich Mann oli  oma nooremale vennale, nobelistist  Thomasele –  vari. Aga nii nagu Heinrich ja Thomas Mann olid  e r i n e v a   käekirjaga kirjanikud – tarvitseb vaid võrrelda «Professor Unrati» ja «Võlumäge» –, nii on seda eesti kirjanduses vennad Tuulikudki. Ja Mannid ei olnud kaksikud.

Maailmakirjandus tunneb Mannide kõrval teisigi kuulsaid vendi: Wilhelm ja temast aasta noorem Jacob Grimm, Edmond ja temast kaheksa aastat noorem Jules de Concourt, Gerald ja Lawrence Durrell, vene kirjandusest Arkadi ja Boriss Strugatski. Aga ma ei tea nimetada kaksikuid. Eesti kirjandusloos on tuntuimad vennad-kirjanikud Jakob ja Juhan Liiv. Ja peale Tuulikute on ka ühed kaksikud, Henn ja Ustav Mikelsaar  (snd 1943), kes koos vähemalt kaks romaani kirjutanud. Neid ongi kõrvutatud Tuuliku-vendadega: Mikelsaari ja Tuulikuid ühendavat  hea rahvalik huumor. Tõsiseid teemasid käsitlevat nad kirjanduses kaasatundmise ja mõistmisega. Kahte paari kaksikuid lahutab aga kirjandusse tuleku ja koha kättevõitmise aeg. Tuulikud kuuluvad suurde ja sügava jäljega 1960ndate kirjanike põlvkonda. Ja muidugi lahutab neid ka meri.