Rakvere teater tähistab reedel, 20. veebruaril 75. sünnipäeva. Kõik piletid on välja müüdud, aga Postimehe lugejad saavad näha otseülekannet: muusika, tants ja etteasted läbi kahe maja. Nautida saab etteasteid kogu Rakvere teatri trupi esituses, üles astuvad külalisstaarid mitmesugustest lavastustest ja kõlavad hitid läbi aastakümnete. Otseülekanne algab kell 19.
Kaduvik pidutseb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tähistab Rakvere teater 75. sünnipäeva, millest saab osa ka Postimees.ee vahendusel. Aga miks anti O. Bergholzi/G. Makogonenko lavastusega «Meil maa peal» 1948. aastal vaid üks etendus ja mis seosed on teatriga Konstatin Pätsil ja Anton Hansen Tammsaarel? Loe ja kuula põnevaid fakte 24. veebruar 1940. aastal avatud Rakvere teatri kohta.
Meeleolukal peol on laval kõik trupi liikmed ja üllatusesinejad, kes on aegade jooksul Rakvere teatri lavastustes üles astunud. Ainult selleks õhtuks Üllar Saaremäe poolt lavastatud Kirev-kava toob publiku ette Rakvere teatri ajaloo peidus olnud hetked. Elustuvad koosolekute protokollid, inspitsiendi päevikud ja suust suhu edasi antud meenutused. Kõik neist ei vasta ehk tõele, aga on seda intrigeerivamad. Laul võetakse üles niikuinii ja tantsule oodatakse peolisi Rahvamajas ja teatri väikeses saalis. 18 aastat teatrit juhtinud Üllar Saaremäe sõnab: "Kirjanikust linnapea Jakob Liiva hullumeelsest mõttest sündinud teater on ime. Kolmveerand sajandit väikelinnas teatrit teinud ja vaadanud inimesed on ime."
Peol kuulutatakse möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest välja kolleegipreemiad Rakvere Teatri tänastele tegijatele.
Põnevaid fakte Rakvere teatri ajaloost
* Enim lavastatud autorid Rakvere teatri ajaloos on Tammsaare 17 lavastusega, järgnevad Ostrovski ja Kitzberg 11 lavastusega, seejärel Vilde 10, Luts ja Hint 7 ning Lindgren 6 lavastusega.
* Kokku on aastail 1940–2014 repertuaaris olnud 550 lavastust, see teeb läbi ajaloo keskmiselt 7,3 uuslavastust aastas. Kõige rohkem uuslavastusi oli 1949. aastal – 12 – ning kõige vähem aastail 1940 ja 1944, kõigest kaks.
* Kui lähtuda keskmisest etenduse pikkusest – 2,5 tundi – ja kõik läbi ajaloo repertuaaris olnud 550 lavastust järjest läbi mängida, teeb see 1375 tundi ehk 57,3 päeva.
* Kõige pikema pealkirjaga repertuaaris olnud lavastus: «Mina olin veel väikene ehk Kuidas võrukaelad vanasti tükka tegid» (2014), pealkirjas 55 tähte. Järgneb 48 tähega «Võlulaul ehk Muinasjutt kuningast, kes ei tahtnud magada», mis lavastati aastal 1984.
* Kõige lühema nimega repertuaaris olnud lavastused: Chapeki «Ema», Strindbergi «Isa» ja Hindi «Ime».
* Kõige tegelasterohkem näitemäng oli 2006. aastal koos Endla teatriga Vargamäel lavastatud «Vargamäe kuningriik», kaasa lõi 28 näitlejat ja 141 kooriliiget. Lavastuses «Parvepoisid» (1942) oli tegelasi koos orkestriga 60.
* Kõige erilisemad paigad, kus Rakvere teater on etendusi andnud: Padise klooster, Kaarel Karmi talu, Tooma talu, Pätsi pagaritööstuse pööning, Vihula mõisa viinaköök, Richard Sagritsa majamuuseum, Pikk 7 ja Pikk 32 majad Rakveres, Rakvere kolmainu kiriku noortemaja, teatri rõdufuajee, Neeruti Sadulamägi, Narva linnus, Altja kõrts, Albu raba (Araste soo), Eesti majad USAs ja Kanadas.
* Kõige lühema ajalooga ehk kõige vähemate mängukordadega lavastus oli O. Bergholzi / G. Makogonenko «Meil maa peal» (1948), mida mängiti üks kord ehk siis anti vaid esietendus. Publiku huvi puudumise tõttu tükki rohkem ei mängitudki.
* Teatri uuemast ajaloost, alates 1985. aastast, on nii «Pipi Pikksukka» kui «Täismängu» kumbagi mängitud 200 korda. Seniajani on repertuaaris «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale», mida 23.01.2015 seisuga on mängitud 210 korda.
* Viimase kümne aasta jooksul on Rakvere teater andnud keskmiselt 14 külalisetendust kuus. Kuna aastas antakse etendusi kümme kuud, teeb see aasta peale kokku 140 külalisetendust. Kümnendi peale kokku on see aga 1400 külalisetendust.
* Rakvere teatri vanim rekvisiit on gong, mida kasutatakse alati hooaja avamisel. Sellele on graveeritud: «24.02.1940.» Kinkijatena on gongil kirjas «endised rakverelased».
* Vanad rekvisiidid on ka puidust kohvrid, mis võivad pärineda 1940. aastatest. Pappkohvrid on veidi hilisemad. Puidust nikerdatud kujukesed, vanad vintpüssid, mõõgad on samast ajast. Mõned käekotid ja rahakotid 1950. aastatest. Seina- ja lauatelefonid on samast ajastust. Vanad on ka mõned tormilaternad, mis on butafoorsed, plekist ise kokku needitud. 1950.–1960. aastatest on olemas ka toidunõusid: taldrikud, tassid, kannud, kahvlid-noad, lusikad. Vanad, aastast 1960 on ka hobuseriistad: rangid, look, sadul.
* Rakvere teatri laes on Konstatin Pätsi kingitud lühtrid, tõsi, kristalle on küll vahetatud, aga karkass on sama vana.
