Filmiasjatundjad ning ennustusportaalid peavad ühel nõul «Mandariinide» põhilisteks võistlejateks parima võõrkeelse filmi Oscarile Poola filmi «Ida» ja Vene filmi «Leviaatan». Mida need endast kujutavad?
Mandariinide põhikonkurendid: «Leviaatan» ja «Ida»
Mustvalge «Ida» tegevustik toimub 1962. aastal. 1962. Kloostris üles kasvanud Ida otsustab enne nunnaks pühitsemist otsida üles oma tädi Wanda, kes töötab kõrgel kohal kommunistlikus kohtusüsteemis. Noor neiu ja keskealine naine asuvad üheskoos teekonnale, et lahendada orvuks jäänud Ida vanemate hukkumise saladus. Nende rännak viib kolkakülla, kus endiste elanike majadesse on asunud uued, vaenulikud ja sõnakehvad inimesed.
Wanda paneb mängu kogu oma ametiga kaasas käiva jesuiitliku kavaluse ja jõhkruse, et neilt inimestelt tõde välja pigistada. Tõde, mis on ebameeldivam kui isegi paljunäinud Wanda arvata oskab. See füüsiline ja hingeline teekond muudab nii raudse naise maski taha peitunud üksildast Wandat kui süütuses ja kasinuses elavat Idat. Liiga palju ja liiga lähedalt kogetud «päris-maailm» paiskab mõlemad naised omal moel olukorda, kus nad peavad langetama oma elu kõige raskema valiku.
«Leviaatan» on raskemeelne film, mis näitab inimese muserdumist lootusetus võitluses bürokraatliku ning kurjameelse võimuaparaadiga. Paljudele venelastele see film ei meeldi ning režissööri on süüdistatud russofoobias. Filmi tegevuspaik on Venemaa poolarala linnas ning lugu räägib mehest, kes ei taha korrumpeerunud linnapeale oma maatükki käest anda. Maalilised, kuid sünged kaadrid filmiti üles Barentsi mere ääres Teriberka asulas, kus ei ole töökohti ning paik on pooleldi mahajäetud. Seal on palju lagunenud hooneid ning paatide «surnuaed».
Venemaal on «Leviaatani» linastamine raskendatud. Filmi näidati kinodes vaid niipalju, kui see oli vajalik Oscari reglemendi täitmiseks. Võistlemiseks peab film olema kinos ekraanil käinud. Putini-vastase alatooniga film on Venemaal palju kriitikat esile kutsunud. Küll aga levib filmi piraatkoopia usinalt torrentivõrkudes.
Erandina paljudes filmikompaniidest, kes piraate kohtu teel jälitavad, ütles «Leviaatani» produtsent Aleksander Rodianski, et nemad seda ei tee. Selle asemel paluvad filmi tegijad oma kodulehel, et kui inimesed on filmi internetist alla laadinud ja nähtu neile korda läks, tegijaid rahalise annetusega toetada.