1987, pluss-miinus kolm aastat

Hedi-Liis Toome
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivar Põllu lavastus "1987" Tartu Uues Teatris.
Ivar Põllu lavastus "1987" Tartu Uues Teatris. Foto: Tartu Uus Teater

Ivar Põllu ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 10. lennu lavastus «1987» Tartu Uues Teatris on õnnestumine. Ja seda just lavastuse mitmetasandilisuse tõttu – ei räägita ühtegi sõna, puudub üks konkreetne lugu, noored näitlejad on pea kogu lavastuse gaasimaskides, mistõttu on neid võimatu eristada, aga tõlgendusvõimalusi pakub lavastus mitmeid.

Fooniks on Ivar Põllu enda loodud suurepärane muusikaline kujundus, tema lavastajakäekirja läbivalt isikupärane element. Lavastuse aluseks on tudengite endi poolt proovides tehtud etüüdid, milles siiski läbivalt esinevad teatud liikumise ja muusika mustrid ja erinevates stseenides on tihti samad tegelaskujud, nagu näiteks ennast alati igal pool kiiresti purju joov mees, kolme väikese lapsega perekond, kellel neljas tulekul, ja monumendi ette lilli toov vanamees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles