Setomaal toimub soome-ugri eeposte päev

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Setomaa Obinitsa küla on soome-ugri kultuuripealinn 2015.
Setomaa Obinitsa küla on soome-ugri kultuuripealinn 2015. Foto: Kristjan Teedema/PM

Setomaal soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas toimub sel laupäeval soome-ugri eeposte päev, kus lauldakse seto eepost Peko, samuti räägitakse mäemari, udmurdi, ersa, soome ja mari eepostest.

«Eeposte päeval soovime oma soome-ugri sõprade vahendusel teada saada nende rahvaste eepostest,» ütles soome-ugri kultuuripealinna programmijuht Rieka Hõrn. «Ka setodel on põhjust olla uhke Peko eepose üle. Iga põlvkond loob eepose uuesti oma ümberjutustuste, etenduste kaudu.»

Soome-ugri eeposte päev algab laupäeva keskpäeval Obinitsas Seto seltsimajas ettekannetega. Julia Kurpina annab ülevaate mäemari eepose «Sipelgate pulm» loost ja Irina Orehhova tutvustab udmurdi eepost. Natalia Abrosimova tutvustab ersade eepost «Mastorava» ja Natalia Ermakova teeb ettekande Mastorava eeposest kui uue põlvkonna sidemest esiemade-esiisade vaimse maailmaga.

Hannu Oittinen räägib Kalevalast kui Soome kirjanduse tüvitekstist. Seto eeposest Peko räägib Paul Hagu, Kauksi Ülle annab ülevaate, kuidas Peko eeposest sai näidend. Ado Lintrop kõneleb handi-mansi eepikast ja Vasli Nikolajev peab ettekande teemal «Mari eepose lugu.»

Kell 18 algab lauluõhtu, kus leelokoorid laulavad pikemaid seto lugulaule ja seto eepost Peko.

Seto eepos «Peko» on seto rahvalauliku Anne Vabarna loodud eepos. Eepose jutustava ülesehituse pani eelnevalt kokku rahvaluulekoguja Paulopriit Voolaine. Tekst kirjutati üles 1927 etteütluse põhjal ja sisaldab ligikaudu 8000 värssi, ilma ühtlase värsimõõduta. 1930. aastal dikteeris Anne Vabarna veel eepose teise osa. «Peko» avaldati esmakordselt 1995. aastal Soomes.

Tagasi üles