Sõltumatu audit leidis, et nukuteater peab tagasi maksma osa Euroopa Liidust saadud projektitoetusest, sest pole seda kasutanud sihipäraselt. Tagasi nõutakse kokku 73 590 eurot, mis on teatri ühe kuu palgaraha või terve aasta uuslavastuste väljatoomise eelarve.
Projektid, mille jaoks toetust küsiti, toimusid aastatel 2009–2010, mil teatrit juhtis Meelis Pai. Need on projekt «Kaasaegne muuseum ületab kultuuri piire» koostöös Läti ja Leedu nukuteatritega ja «Kultuur tänavatel» koostöös Ungari, Soome ja Leedu nukuteatritega). Kogu eelarve oli 244 400 eurot, millest pool tuli Euroopa Liidust. Audiitorfirma PFK Littlejohn LLP leidis, et enam kui pool sellest summast tuleb tagasi maksta, sest selle kasutamise sihipärasus pole piisavalt tõendatud.
«Euroopa sõltumatu audiitor töötas meie majas 2012. aasta lõpus ja 2013 alguses. Just sel ajal oli aktuaalne teatri senise juhi Meelis Pai väljavahetamine,» ütles teatri praegune juht Joonas Tartu, kes sai sellele kohale pärast seda, kui Pai 2013. aasta aprillis tagasi astus. «Kui mina majja tulin, oli audiitor just läinud ja hakati järeldusi kirjutama.»
Audiitor juhtis teatri tähelepanu sellele, et asjad on halvasti, ning küsis lisainfot. Toetuse kasutamise sihipärasust uurides leidis teater kummalisi pabereid.
«Toetuse kasutamist põhjendati arvetega, mis kuidagi selle projektiga ei ühildu. Leidsime arveid, mis olid täiesti ise kirjutatud: teatrijuht võtab ühe valge paberilehe, kirjutab selle peale mingi summa ja ütleb, et see on nüüd maja kasutamise rent seoses selle projektiga. Väga kummaline. Nukuteater esitas nukuteatrile vajaliku summa peale arve,» kirjeldas Tartu.
Audiitor andis võimaluse vigade parandamiseks, täiendavate põhjenduste ning õigete arvete leidmiseks. Tartu sõnul teater neid ei leidnud.
«Saime aru, et viga on tehtud ja vaielda siin midagi ei ole. Minu seisukoht on, et ei hakka vassima, varjama, valetama ega mingeid fiktiivseid arveid välja kaevama,» ütles Tartu. Ta järeldas, et projektiraha kasutati Pai ajal muuks otstarbeks, ilmselt igapäevaseks elamiseks. Kui aga raha sisse tuli, kasutati see ära – teiste võlgade klaarimiseks.
Meelis Pai leidis eile, et rahaga oli kõik üldjoontes kombes. «Kuhu see ikka mujale kulutati kui teatrile. Võibolla, et teatri ruumide rent projekti jaoks ei ole abikõlblik. Kui nii, siis tuleb tagasi maksta. Kõik need kõrvaltegevused toetavad põhitegevust, mis on etenduste andmine,» seletas Pai. Ta rõhutas, et tema juhiks olemise ajal aastatel 2000–2013 sai teater Euroopa Liidust kokku 70 miljonit krooni toetust, aga nüüd tuleb tagasi maksta vaid ühe miljoni väärtuses eurosid.
Hiljem lisas Pai: «NUKU on raskes olukorras, kuna publikuarv on langenud 50 protsenti: 127 000 külastust aastal 2012. Aga ainult 61 000 aastal 2014.»
Tartu tunnistab Pai teeneid: «Meelis Pai juhtimisel muutus ja arenes teater tohutult. Muuhulgas ehitati toetuste eest nukuteatri muuseum. Seda ei eita keegi. Paraku on juhtunud ka nii mõndagi kahetsusväärset.»
Joonas Tartu lootis, et riik aitab teatrit. «Oleme algusest peale rääkinud sellest sihtasutuse NUKU nõukogu esimehe ja kultuuriministri teatrinõuniku Hillar Seina ja kantsler Paavo Nõgenega. Praegu pole veel otsust, et ministeerium võlanõude kinni maksab. Kuna oleme valitsussektorisse kuuluv sihtasutus, siis võlgu jääda me ei saa. See kahjustaks Eesti kui eurotoetuse saaja mainet ning võib kahtluse alla seada tulevaste projektide õnnestumise.»
Teatrinõunik Hillar Sein ütles, et tema sai auditi tulemusest teada esmapäeval. «Järgmisel reedel koguneb sihtasutuse nõukogu, loeme auditi läbi ja otsustame. Midagi täpsemat ei oska praegu öelda. Kui nõue on, siis peame leidma lahenduse. Tõenäoliselt pöördub nõukogu kultuuriministeeriumi poole, mis meil muud teha.»
Meelis Pai astus nukuteatri juhi kohalt tagasi 2013. aasta aprillis, kui audit näitas teatris 364 000 euro suurust eelarvepuudujääki ja juhtis tähelepanu finantsdistsipliini rikkumistele. Etendustes «Puhh» ja «Shrek» oli kasutaud materjali, millele teatril puudusid autoriõigused, pretensioone esitas teatrile ka Eesti Autorite Ühing. 2013. aasta suvel liitus Pai Keskerakonnaga ja asus tööle linnapea nõunikuna. Tema looming on 2013. aasta kohalike valimiste eel esitletud vahtplastist Ülemiste Vanake.