Näitleja Jaak Prints on kui DJ, kes neid tekste miksib, koostades viimase kahekümne viie aasta kõnedest-tekstidest võimsa megamixʼi. Kuid «Kodumaa karjeid» ei muuda eriliseks mitte poliitilisus – ehkki tegu on taas poliitilise lavastusega, mis jõudis publiku ette nädal aega enne valimisi –, vaid filigraanselt täpselt lihvitud ja võimas esitus.
Tund ja kakskümmend minutit kestvas etenduses on vaid üks paus, umbes neli minutit, kogu ülejäänud aja tulistab Jaak Prints sõnu, sõnu, sõnu. Esitades neid õiges tempos (vahelduvas, nagu ühele heale muusikamiksile kohane) ja maalides nii emotsionaalse Eesti portree, aga ka Eesti emotsionaalse portree.
«Mmm kui raske Eestis olla…» laulab Jaak Prints, matkides perfektselt Sergei Bai armsat vene aktsenti. Kõigepealt kostab hääl (loe: sõnum) ja alles siis astub pimedusest publiku vaatevälja Jaak Prints. Avalauluga antaksegi vaatajatele võti «Kodumaa karjete» kuulamiseks.
Kui NO99 oleks tahtnud, siis oleksid nad saanud täpselt samu tekste kasutades kokku miksida ka naljaka ülistuslaulu isamaale. Erika Salumäe kuldmedalivõitluse reportaaž, Laine Randjärve kõne laulupeol või Urmas Sõõrumaa soovitus elektrihinnatõusuga toimetukuks –lülitada välibasseinis küte välja – on ju tegelikult koomilised. Aga täna pole aeg veel suure häälega naermiseks küps. Tõsi, Printsi soolo on naljakas, aga naerda saab vaikselt omaette (eestlaslikult, sisemine iroonia!) muiates.
«Sõida läbi, sõida läbi, sõida kasvõi üle» – see on lause, mida kuuleb Printsi soolos mitmel korral. Nii õpetas-julgustas Kanal 2 reporter autojuhti pronksööl ja NO99 võttis selle lausega kokku Eesti lähiajaloo. Konkurentsiühiskond, kus jäävad ellu vaid… «mmm kui raske Eestis elada….mmm kui raske Eestis elada» kõmiseb kõrvus lihtne lauluke. Sõida läbi, sõida läbi, sõida kasvõi üle.