Parimad proosateosed kirjutas mullu Jan Kaus

Jan Kaus

FOTO: Albert Truuväärt

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital annab emakeelepäeval, 14. märtsil, üle aastaauhinnad. 

Jan Kaus lugemas katkendit oma raamatust "Ma olen elus", mis valiti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital põhižürii poolt parimaks proosaraamatuks aastal 2014.

FOTO: Albert Truuväärt

Põhižürii esimees Mart Velsker nentis, et mõnigi hea teos jäi isegi aastaauhinna kandidaadiks esitamata, rääkimata sellest, et neile raamatutele jagunuks auhindu. «Kui see on nii, siis on eesti kirjanduse tase jätkuvalt hea,» lausus Velsker.

«Jan Kaus suudab oma romaanis «Ma olen elus» väga hästi kõlama panna elusa mitmehäälsuse, Kaur Riismaa on väga keeletundlik luuletaja, Mihkel Mutt terava pilgu ja sõnaga esseist, Udo Uibo ühendab oma «Sõnalugudes» teadusliku täpsuse ja vestelise esitusviisi, Tõnu Õnnepalu «Vennas» pole mitte ainult hea materjal monolavastuseks, vaid ka nauditav kirjanduslik tekst,» põhjendas Velsker, miks pidas auhindade põhižürii (koosseseisus Mart Velsker, Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks) neid raamatuid auhinnavääriliseks.

Küsimusele, millised üldised suundumused valitsevad eesti kirjanduses, vastas Velsker, et üldsõnaliselt saaks öelda peamiselt vaid seda, et kirjandus on mitmekesine. «Praegune luule eriti, kuus nominenti esindavad siin vaat et tõesti kuut erinevat suundumust. Proosas torkab silma, et nomineeritud oli ainult üks «päris» romaan ja selle autor Jan Kaus võitis ka proosapreemia. Ma siiski ei julge kuulutada, et suurte tekstide asendumine lühiproosaga oleks üldine tendents. Võibolla saadeti virnade viisi häid käsikirju romaanivõistlustele ja need hakkavad nüüd järgemööda ilmuma? Ei tea, neid töid ma lugenud pole. Saame näha.»

Parimad

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii, koosseisus Mart Velsker (esimees), Tiina Tarik, Heili Sibrits, Mari Peegel ja Leo Luks, valis aastaauhindade laureaatideks järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik proosa

Jan Kaus „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“

Luule

Kaur Riismaa „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“

Näitekirjandus

Tõnu Õnnepalu „Vennas“

Esseistika

Mihkel Mutt „Õhtumaa Eesti I“

Vabaauhind

Udo Uibo „Sõnalood“

Laste- ja noorsookirjandus

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali laste- ja noorsookirjanduse žürii, koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Anti Saar ja Veronika Kivisilla, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise teose:

Contra „Kõik on kõige targemad“

Artikliauhind

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali artikliauhinna žürii, koosseisus Aare Pilv (esimees), Peeter Torop ja Maria-Kristiina Lotman, valis aastaauhinna laureaadiks järgmise teose:

Leo Luks „Eesti kirjanduse kadunud kodu” (Keel ja Kirjandus 2014, nr 10)

VENEKEELSE  AUTORI  KIRJANDUSAUHIND

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelsete autorite žürii, koosseisus Irina Belobrovtseva (esimees), Andrei Mokijevski ja Ilona Kivirähk, valis aastaauhinna laureaatideks järgnevad teosed:

Venekeelse autori kirjandusauhind

Jelena Skulskaja  «Мраморный лебедь» /„Marmorluik“

Venekeelse autori kirjandusauhind

Nadežda Katajeva-Valk «Там, где я родилась» / „Seal, kus ma sündisin“

TÕLKEKIRJANDUS

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii, koosseisus Triinu Tamm (esimees), Tiia Valdre ja Olavi Teppan, valis aastaauhinna laureaatideks järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Märt Läänemets Mo Yan „Punane sorgo“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Krisztina Lengyel Tóth Tõnu Õnnepalu „Mandala“, Jaan Undusk „Lühiproosa“ (kaastõlkija)

Tagasi üles