/nginx/o/2014/11/11/3509785t1hcf5e.jpg)
Seni sotsiaalseid teemasid meelelahutusliku stand-up' i ja teatriga sidunud rühmitus Kinoteater ärgitab oma esimese sotsiaalreklaamiklipiga järele mõtlema alkoholitarbimisharjumuste ja alkoholi rolli üle Eestis. Klipid on sündinud koostöös kampaaniaga «Joome poole vähem».
Alkoholitarbimise probleem on midagi, millega rohkem või vähem teadlikult puutub kokku ilmselt valdav osa eestimaalastest, hea õnne korral lehest statistikat lugedes, aga enamasti siiski lähemat-kaugemat tutvusringkonda jälgides. Kui parafraseerida ühte USA senaatorit, siis alkoholism on meie kõigi ühine perekonnasaladus. Praegu, mil peetakse paastu ja teisalt muretsetakse alkoholiaktsiisi tõstmise üle, on hea moment võtta hetk ja mõelda alkoholi rollist meie elus – sünnist surmani, erinevate tähtpäevade juures – ning sellega seonduvast sotsiaalsest survest.
«Kui tegime depressioonist rääkivaid teatrilavastusi «Varesele valu ...» ja «Harakale haigus...», tekkis vahepeal mõte kõlistada kellukest iga kord, kui keegi ütles, et ta isa või ema on alkohoolik. Üsna pea mõistsime, et peame sellest ideest loobuma, kuna kelluke oleks kujundlikult öeldes jäänudki helisema, nii läbiv oli see joon kõikides lugudes,» nendib reklaami üks stsenarist Paavo Piik. «Viimasel ajal tundub üha enam, et meie suhtlemiskultuur on liikunud olukorrast, kus alkohol on sotsiaalne libesti, olukorda, kus alkoholist on saanud sotsiaalne kohustus,» kommenteerib teine stsenarist Henrik Kalmet kultuurilise ja sotsiaalse surve olukorda, kus tänu kommetele ja traditsioonidele pole alkoholijoomine enam paljudele valikuvabadus.
Kokku on Kinoteatri käe alt sündinud kaks alkoholiproblemaatikaga tegelevat reklaamklippi. Teema olulisust eestlaste jaoks näitab, et esimesena avalikustatud klipp, «Onu Alko valvab sind. Sünnist surmani», on vaid mõne päevaga kogunud juba üle 53 000 vaataja.
Stsenaarium: Paavo Piik ja Henrik Kalmet, režii: Doris Tääker. Klipis teevad kaasa näitlejad Karin Rask, Bert Raudsep, Raivo E. Tamm, Märt Pius, Ursula Ratasepp-Oja.
Klippide valmimist on rahastanud Norra toetused, sotsiaalministeerium ja Terve Eesti Sihtasutus.