Lavastaja käe alt tuleb ööpäeva jooksul kaks esietendust

Teet Kask. Foto: Erakogu

Laupäeval, 28. märtsil kell 19.00 esietendub Nordea kontserdimajas Teet Kase lavastatud muusikal «Billy Elliott». Täpselt 24 tundi hiljem avaneb eesriie Draamateatri väikeses saalis, kus lavale jõuab samuti Kase lavastatud «Sylvia».

Teisipäeval kell 15.00 lõppes proov draamateatris ning Kasel oli aega 60 minutiti, et vaim valmis seada «Billy Ellioti» prooviks. Draamateatrit ja Nordea kontserdimaja lahutab vaid 50 meetrit, aga vahe erinevate lavastuste vahel on märgatavalt suurem. Kask ütleb, et tegi otsuse kahe lavastusega paralleelselt töötada ratsionaalselt, kaks jalga kindlat maas.

«Draamateater töötab konkreetse režiimi järgi. Proovid on päeval kella 11–15 ja õhtul alati etendused. Seega ei saa õhtul proove teha,» ütles Kask. «Aga «Billy Ellioti meeskond on vabakutseline, nemad ei saa eriti päeval proove teha ja seega tuleb õhtul töötada.» See oligi Kase jaoks otsuse langetamisel põhiline argument – asi on teoreetiliselt teostatav. Otsus kahe lavastuse kalla korraga töötada polnud küll eesmärk omaette.

«Kui kõik aspektid, mis lavastuse juures peavad kokku saama, saavad kokku ja hakkavad liikuma, siis tuleb lihtsalt teha. Mitte enam mõelda, vaid tegeleda reaalsete asjadega, päev päeva, proov proovi kaupa. Tuleb end fookuses hoida, korralikult magada, süüa ja harjutusi teha, et vaimses ja füüsilises vormis olla,» rääkis Kask. «Ma ei usu sellesse, et hea kunst tuleb ainult läbi kannatuste.» Ümberkehastumisel tal on kasu kogemusest, kui ise artistina laval oli ja pidi kiiresti ühest rollist teise ümber lülituma.

Nii «Billy Elliot» kui «Sylvia» on mõlemad lavažanrid, kuid nende teema, fookus ning trupi suurus on täiesti erinevad. Kase sõnul on erinevad nõuded tulnud kasuks, ühe töö lavastuse kallal on toetanud teist. Muusikal «Billy Elliot» on liigutav lugu teismelisest, kelle elu muutub täielikult pärast päeva, mil ta poksitrenni minnes satub pealt vaatama balletitundi. Tantsukirg muudab ta elu. «Sylvia» seevastu räägib terve elu koos elanud paarist, kes on lapsed üles kasvatanud ja seisab nüüd silmitsi täiesti uue olukorraga. Nad tunnevad, et omavaheline side on kadunud ja enese töösse matmine ei korva sisemist üksindust.

Käesolev nädal on Eesti teatris tähelepanuväärne: lavale jõuab kümme esietendust. See ajab tihedaks ka näitlejate graafiku. Mait Malmstein näiteks mängib «Billy Elliotis» nimitegelase isa, samuti on tal vendade isa roll pühapäeval draamateatris esietendunud «Vendades Karamazovites». «Näitleja teab, et ta on siis huvitav ja arenev, kui ta saab tekitada endale pidevalt väljakutseid. See hoiab värskena. Ma arvan, et oma arengus juba teatud punkti jõudnud näitlejale ongi kiired ümberlülitused vajalikud, et liiga palju kuskile arutlema ja mõtlema ei jääks. Kui pikalt [rolli] kinni jääda, kaob ära võimalus, et asjad saaksid toimuda,» sõnastas lavastaja Kask. «Me ei saa kõike kogu aeg kontrollida, on olemas loodusseadused ja kosmilised rütmid, mis tahavad ka oma osa saada.»

«Billy Elliot»: autor Elton John, libretist Lee Hall, lavastaja Stephen Daldry, lavastaja-koreograaf Teet Kask

Osades Rudolf Bauman, Maximo Erm, Mait Malmsten, Kaire Vilgats, Jaagup Kreem, Reet Linna, Jüri Vlassov, Andres Roosileht, Neeme Kuningas, Tiit Tralla, Alar Haak jpt ning ansambel Terminaator laiendatud koosseisus.

«Sylvia»: autor A. R. Gurney, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Teet Kask, kunstnik Ülar Mark, helilooja Thomas Strønen, valguskunstnik Margus Vaigur. Osades Inga Salurand, Egon Nuter, Kaie Mihkelson, Markus Luik.