Siin on aasta teatriauhinnad!

Reedel, rahvusvahelisel teatripäeval jagati Estonia teatris 2014. aasta tehtud tööde eest teatriaasta auhindu. Sõnalavastuse žürii esimees Ott Karulinil on seekordsete auhindade juures kõige suurem heameel selle üle, et ainuüksi sõnalavastuste nominentide seas on mainitud 27 lavastust üheteistkümnest teatrist.

«Nii see peakski olema: häid näitlejaid, kunstnikke ja lavastajaid jagub mujalegi kui paari pealinna esindusteatrisse. Samas kuulub ebaõnnestumine igasuguse ettevõtmise, sh kunsti juurde,» ütleb Karulin.

Eesti teatri aastaauhindu jagab Eesti Teatriliit alates 1961. aastast. Igale laureaadile antakse üle klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori silm ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahaline stipendium.

-Ott Karulin, palun iseloomusta 2014. aastat teatris, milliseid tendentse saab esile tõsta?

Kui eelmistel aastatel on olnud huvitav jälgida, kas ja kuidas sulanduvad Eesti teatrimaastikku postdramaatilised lavastused, st lavastused, mis ei lähtu tingimata näidendist ning kus tekst on võrdne väljendusvahend heli, liikumise ja visuaali kõrval, siis eelmise aasta järel võib väita, et võrdselt elujõudu on nii näidendil põhineval dramaatilisel kui postdramaatilisel teatril. Ehk kui keegi pelgas, et postdramaatiliste lavastuste osakaalu kasvuga kaob klassikaline teater ära, siis nüüd võib rahulikult nentida, et see hirm oli sama asjatu kui kunagine kartus, et televisioon raadio välja suretab.

-Andres Noormetsale tõi laureaadi tiitli lausa kolm lavastust, palun iseloomusta mõne lausega tema lavastajakäekirja.

Näib, et Noormets on tabanud ära nn ideaalse repertuaariteatri lavastuse valemi ehk loob teoseid, mis nii intrigeerivad kriitikuid kui ka toovad publiku saali. Mind paelub Noormetsa lavastuste puhul tema oskus ka keerulisi lugusid lihtsustamata selgelt jutustada ning töö näitlejatega. Pole harv, et mõni näitleja justkui avaneb uuesti või teise nurga alt just Noormetsa lavastuses, mida tõendavad ka seekordsed näitlejanominatsioonid.

-Pääru Oja Billy roll lavastuses «Hõimud» oli tõesti vapustav, ent kuidas sa kirjeldaksid seda rolli neile, kel pole õnnestunud Eesti Draamateatris «Hõime» näha.

Oja rollilahendus võiks vaatajale oma kompromissituses ja töömahu osas heas mõttes meenutada Oscaritel pärjatud sooritusi, kus sageli hinnatakse totaalset ümberkehastumist. Kurt-tumma Billy mängimine – viipekeele ja tämbri äraõppimine – polnud siiski peamine, mis auhinna tõi. Pääru Oja on näitleja, kes suudab lavastust vedada ja kelle lavaline kohalolu sunnib teisigi näitlejaid end kokku võtma. Ja seda nii «Hõimudes» kui eriti teises Ojale laureaadi tiitli toonud lavastuses «Vennas», mis on sisuliselt tema kolmetunnine monoloog.

-Anne Reemannile tõi naispeaosa auhinna roll lavastuses «Igatsus», mille poolest see roll eriline oli?

Olen varemgi öelnud, et see roll näitab, kui põhjendamatult üheplaaniliselt teda siiani on kasutatud: selles rollis on valu, millele pealtnäha rõõmsameelne olek vaid sügavust lisab.

-Miks võitis aasta lavastuse auhinna Theatrumi «Joobunud»?

Aasta lavastuse valib teatriliidu juhatus. «Joobnud» on kahtlemata eelmise aasta üks suurlavastustest, mida iseloomustab nii selge stiili ja eesmärgiga lavastajatöö kui ka mitu õnnestunud rolli. Selle lavastuse mõttemaailma ja stilistikaga ei pruugi nõustuda, aga professionaalne on see siiski vaieldamatult.

-Esimest korda antakse tänavu üle etenduskunstide ühisauhind, mis ühendab nii sõna-, muusika- kui ka tantsuteatrit. Ühendžürii valis võitjaks Labürintteatriühenduse G9. Millega on tegu?

See on teater, kus publik on lavastuses aktiivne osaleja. Nende lavastused on rännakud – ja seda otseses mõttes ruumist ruumi – müstilistesse maailmadesse. Samas ei nõuta publikult väga suurt mugavustsoonist välja astumist, nii et nende lavastusi võib julgelt soovitada igaühele.

-Millisest teatrist Eestis puudu on ja millist on liiga palju?

Pigem küsiksin, kas umbes 200 uuslavastust aastas liiga palju pole. Eri tüüpi lavastuste proportsioonid on üsna hästi paigas, aga nii mõnigi kord on saalist väljudes tunne, et prooviperiood võinuks ehk veidi pikem olla, ning kahjuks pole harvad ka juhud, mil tegelikult jääb arusaamatuks, miks just see lavastus siin ja praegu repertuaari võeti.

BOKS

Mullused parimad

Aasta lavastus

«Joobnud» (Theatrum)

Autor Ivan Võrõpajev / lavastaja Lembit Peterson / kunstnik Lilja Blumenfeld / liikumisjuht Tiina Mölder / helikujundaja Marius Peterson / valguskunstnik Rene Liivamägi / videokunstnik Sander Põldsaar / grimmikunstnik Helga-Aliis Saarlen / produtsent Aive Sarapuu

Lavastaja

Andres Noormets

Lavastused «Deemonid» (Vanemuise teater), «Mandel ja merihobu» (Endla teater) ja «3 õde» (Rakvere teater)

Meespeaosatäitja

Pääru Oja

Billy lavastuses «Hõimud» ja Willem lavastuses «Vennas» (mõlemad Eesti Draamateatris)

Naispeaosatäitja

Anne Reemann

Varvara Pavlovna – lavastuses «Igatsus» (Tallinna Linnateater)

Meeskõrvalosatäitja

Gert Raudsep

Osatäitmised lavastustes «Mu naine vihastas» ja «Tõde, mida ma olen igatsenud» (mõlemad teatris NO99)

Naiskõrvalosatäitja

Katariina Unt

Agnes lavastuses «Brand» (VAT Teater)

Etenduskunstide ühisauhind

Labürintteatriühendus G9

Kaasavad ruumirännakud «Heleaines» ja «Mõtteaines» (mõlemad Tartu Uus Teater)

Kunstnik

Pille Jänes

Kujundused lavastustele «Brand» (VAT Teater), «Surnud hinged» (Tallinna Linnateater) ja «Keskmängustrateegia» (Eesti Draamateater)

Näitlejate liidu auhind

Raivo E. Tamm

Algupärase dramaturgia auhind

Martin Algus «Väävelmagnooliad»

Klassikalise draamavormi värskendamise ning peensusteni läbitöötatud dialoogi kaudu ühiskondlikult kõnekate teemade käsitlemise eest

Kristallkingakese auhind

Vallo Kirs

Lavastused «Idioot», «Vanad ja noored» ja «Kahe isanda teener» (kõik Ugala teatris) ning «Hiirtest ja inimestest» (Tallinna Linnateatris)

Olga Zaitseva

Almirena Georg Friedrich Händeli ooperis «Rinaldo» ja Giannetta Gaetano Donizetti ooperis «Armujook» (mõlemad rahvusooperis Estonia).

Salme Reegi nimeline auhind

Leino Rei

Tundliku lavastajatöö eest tajudega mängivas lavastuses «Siil udus» (Tartu Uus Teater)

Ants Lauteri nimeline näitlejaauhind

Sten Karpov

Erinevate rollide eest Endlas, Eesti Draamateatris, Viimsi Suveteatris

Ants Lauteri nimeline lavastajaauhind

Ivar Põllu

Dramaturg, lavastaja, teatrijuht. Tartu Uue Teatri looja

Rahel Olbrei nimeline auhind

Ülo Vilimaa

Omanäoline tantsija ja isikupärase käekirjaga koreograaf, kes on oma loomingus edasi kandnud eesti balletile aluse pannud Rahel Olbrei ja Ida Urbeli traditsioone.

Tantsuauhind

Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik «...an Blue»

Läbinisti eestimaine teos, mille kunstiline küpsus on saavutatud tihedas koostöös muusikute, valguskunstniku ning isikupäraste tantsijatega (Fine 5 ja Vaba Lava).

Balletiauhind

Sergei Upkin

Iason lavastuses «Medea» ja Prints lavastuses «Uinuv kaunitar» (mõlemad Eesti Rahvusballett)

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind

Toomas Lunge

Originaalmuusika Emajõe Suveteatri lavastustele «Üle linna Vinski» ning «Karid ja kõrgused»

Otto Hermanni nimeline auhind

Heiti Riismäe

Rahvusooper Estonia fagotirühma kontsertmeister, oma ala professionaal ja eeskujulik kolleeg, kes töötab Rahvusooperis Estonia alates aasast 1976.

Muusikaauhind

Jassi Zahharov

Paavali Lempeliuse tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse ja lavalise teostuse eest Eduard Tubina ooperis «Reigi õpetaja» (Vanemuise teater).

Arne Mikk

Paul Hindemithi ooperi «Pikk jõulueine» haarava ansamblitööga lavastuse eest (rahvusooper Estonia).

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Alvar Loog

Järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ja vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest.

Lavastust ettevalmistava töötaja auhind

Reigo Tammjärv

Pealavameister teatris NO99. Loominguliselt ja insenertehniliselt keerulisi lahendusi nõudva töö eest lavastuste ettevalmistamisel ja rahvusvahelistes koostööprojektides.

Etendust teenindava töötaja auhind

Kadri Tammiste

Etenduse juht Eesti Draamateatris. Lavastuste kindlakäelise hoidmise eest: töökalt, täpselt, nõudlikult, abivalmilt, sõnakalt ja naeratavalt.

Haldus- ja administratiivtöötaja auhind

Lea-Liisbet Peterson

Trupijuht rahvusooperis Estonia. Professionaalse töö eest trupijuhina, inimliku panuse eest kollektiivi hinge ja südametunnistusena, kes säilitab rahu ka kõige keerulisemates olukordades.

Aleksander Kurtna nimeline auhind

Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo

Henrik Ibseni värssdraama «Brand» tõlke eest. Sigrid Toominga proosatõlkele toetudes on Paul-Eerik Rummo leidnud stiilipuhta värsikeele, mis võimaldas Ibseni XIX sajandi riimluule tuua tänapäeva sisuliselt adekvaatsena ja mõjusalt lavaküpsena.