/nginx/o/2015/03/31/3923103t1h4e17.jpg)
Koorijuht Inna Lai suureks armastuseks on käsikellad. Ansambli Campanelli lõi ta kümme aastat tagasi ning hiljutine kontserdireis Siberisse jääb alatiseks meelde.
Tellijale
Kellahelinal läbi Siberi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Inna Lai õppis konservatooriumis Jüri Variste käe all koorijuhtimist, armus ta käsikelladesse juba 1991. aastal kammerkoori Arsis lauljana. USAs kontserdireisil astusid koorilauljad sisse ühte kirikusse, kus esines kohalik käsikellaansambel. «Ümber laudade seisid inimesed, kindad ja kuldsed kellukesed käes, vaatasid nooti ning tegid kaootilisi liigutusi,» meenutab naine, kes kiikas pärast kontserti uudishimulikult kellamängijate noodikirja. See oli nagu tavaline klaveripartituur, aga sellest veelgi «tihedam».