Näha nähtamatut, kuulda kuulmatut, olla ise

«Impromptu». Foto: Kaader filmist

Kaamera jälitab tabamatut, silm ja kõrv kannavad kujutlusvõimele sõelaga infot kokku ning inimene mõtleb. Priit Pääsuke ja Mart Taniel on teinud filmi improvisatsioonist ja improviseerimisest, mida mõistlikul kombel kirjeldades satub inimene tupikusse.

Ainult ääri-veeri liikudes, silmanurgast kiigates, riivamisi kuulates, mõistulugude kaudu saab kõrvalseisja lõpuks aimu, miks on tegemist äärmiselt olulise nähtusega. Tundub, et just seda soovib ekraanipilt rõhutada kõige enam, kuigi ilmselgelt on tegemist ka fännifilmiga, sest tegijate sümpaatia teema suhtes on n-ö alasti.

Algustiitrid annavad vaatajale laias laastus raami, milles vaatlus toimub. Muusikud Rainer Jancis ja Roomet Jakapi on kirjas suurelt, Fred Frith pisut väiksemalt. Viimane on selles vallas rahvusvaheline legend, kaks esimest aga siinse muusikaareaali uue põlvkonna improviseerijad, kelle selgitused moodustavad olulise osa filmist. Aupaklikust kaugusest on näidatud ka ansambli Tunnetusüksus musitseerimist.