Saada vihje

Linn kustutas tuntud tänavakunstniku pildi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Alasti kuningas» enne survepesu.
«Alasti kuningas» enne survepesu. Foto: Katrin Tammik-Arrak

Pühapäeva hommikul pesi töömees survepesuriga maha Tallinna vanalinna hoone seinale tehtud alasti kuningat kujutanud pildi, mille autor oli Tartu tänavakunstnik Edward von Lõngus.

Pildiga seina naabruses asuva poe T-Särgi Kelder juhatuse liikme Katrin Tammik-Arraku sõnul sattus puhastuse tunnistajaks tol hommikul tööl olnud Ene.

«Kogenud mees pesi ja vangutas pead, et pildil on lausa kolm kihti värvi, et tavaliselt tulevad pildid hästi ruttu maha,» rääkis Ene, kelle sõnul hakati seina puhastama kell kümme hommikul. Töötaja rääkis, et pildi eemaldamiseks kulus vähemalt tund ja särgipoes käis inimestel lahustiaurudest juba pea ringi.

Kunstnik ise sai pildi eemaldamisest teada talle saadetud fotolt. Ta riputas foto oma Facebooki lehele ja allkirjastas selle «Tallinna keisritele läks vist tõde hinge».«On olnud väga naljakas tehtud-stiilis puhastus, millest jääb tugev viide puudumise kohalolule,» hindas kunstnik.

Edward von Lõngus tunnistas, et Tallinnas pole ükski tema töö kuigi pikalt vastu pidanud. «Ma ei imestaks, kui nad Patarei vangla seinalt «Kalevipoja» ühel päeval ära «puhastaksid»,» lausus Lõngus.

Tema hinnangul pole mõtet selliste asjade pärast kaua kahju tunda, sest see kuulub mängu juurde. «Teos oli eesmärgi juba täitnud – rahva teadvusest pole seda kujutist enam võimalik kustutada,» lisas ta.

Linn on selle hoone kaasomanik, mille seinal «Alasti kuningas» ilutses. Kesklinna valitsuse avalike suhete nõuniku Kerttu Rakke sõnul peab omanik hoolitsema selle eest, et hoone seinad oleksid puhtad. «Kuna teose «Alasti kuningas» loomiseks kooskõlastust polnud, lähedal asuv T-särgi pood (mille reklaamiks võis teost pidada) ei tunnistanud seda omaks ning lähemal vaatlusel ei olnud šabloonide abil loodud pilt väärtuslik kunst, otsustati see maha pesta,» selgitas Rakke linna otsust.

Ta lisas, et sama saatus ootab majaseinal nii suvalist kritseldust kui ka grafitit. «Kui soovitakse linnaruumi rikastada kunstiga, tuleb meeles pidada, et teos peab olema kõrgel kunstilisel tasemel – pigem graafika, kui grafiti,» rääkis Rakke.

Lisaks tuleb see kooskõlastada mitmes instantsis, näiteks linnakujunduskomisjonis, planeerimisametis, kultuuriväärtuste ametis, reklaami- ja linnakujunduslike projektide läbivaatamise komisjonis.

Samasugune «Alasti kuningas» asub ka Tartus ülikooli raamatukogu läheduses. Edward von Lõnguse sõnul sündis too pilt vabariigi aastapäeva puhul, paar päeva varem kui Tallinna oma.

Tänavakunstnik rääkis, et sama pildi oleks võinud teha ka teistesse linnadesse, aga kõike ei jõua. Osa teose kontekstist oli valimiseelne meeleolu. «See pilt oli mõeldud vastupropagandana kõigile neile piltidele, millel poliitikud peidavad oma tegelikku mina ülikonna sisse. Neid pilte oli lõputul hulgal igas suuruses igas linnas igal postil, postkastis ja prügikastis,» selgitas Edward von Lõngus oma nägemust.

Tagasi üles