Vana, vaba ja menukas, aga seks mõtlemine?

«Ei tasu pead vaevata sellega, mida teised inimesed sinust arvavad - nad ei mõtle sinust tavaliselt mitte midagi,» ütleb Andrus Vaarik laval. Foto: Erlend Štaub

See ei olnud tihe intellektuaalne andmine, vaid lõputu eelmäng atraktiivsete mõtetega. Andrus Vaariku stand-up etendust «Mõtlemine on seks ehk VANA JA VABA» saab iseloomustada kui rahulikult mullibasseinis kokteilikest limpsivat rahulolu.

Olen peale Nordea kontserdisaalist väljumist tänulik, et stand-up’i pealkiri ära muudeti. Nähtu oli pühendunud muhelemine, nägu rõõmsalt ja ainiti päikese poole suunatult, öelgu või tehku inimesed väljaspool seda siis mistahes. Lavastuses peegeldus ka ignorantsus kõige ümberringi toimuva suhtes. Neelata alla ühe mehe õnnis rõõm ja joovastus, seda võib. Seedid ära ja muheled ise kai mõne tabava kujundi võrra enam. Sealsamas keeldun maitsmast väiklast ükskõiksust ja olmejama, mida samuti poolteist tundi ette söödeti.

Eredaid hetki ja tähelepanuväärseid kujundeid oli nähtud lavastusest, nagu näiteks imestus selle üle kui palju inimesed on nõus teatripiletite eest raha välja käima. Samuti antud sketši publikut kaasaval moel lahendamine, aga ka lugu ilmalike matuste grotesksusest ja Vaariku vaated vananemisele. Tähelepanuväärsematest kujunditest kuuluvad äramärkimisele Paavo Piigi sulest pärit «ajapuudutus ja puutetundlik aeg» ning «tähendusrikas seks ehk seks semiootikuga».

Mõtlemine on seks. Kas pealkiri muutus, sest ainult esialgse väite juurde jäämine eeldanuks loovtandem Kermes-Vaarikult saavutatust kriitilisemat meelt? Teostumata jäi rohkelt lubatud actionit näitleja ja publiku peades, mida on võimeline esile kutsuma vaid kohtumine uute ja põnevate vaatenurkadega, seni tundmatute ideedega. Nende kaudu uute arusaamadeni jõudmine on mõtestamine ja kogu see protsess seks. Mõtlemine - see ei ole pelgalt üks naudinguakt ega ka paljalt joovastus. Eesti stand-up vajab kamalaga tahet ümberringi toimuvat pidevalt ja intensiivselt läbi huumoriprisma mõtestada. Areng algab väljaspool hetkel tekkinud mugavustsooni - olmehuumorit. Peidus ala asub maitsekas ja teravas ühiskonnakriitikas, aga sama palju ka mõttetihedas esitusviisis. Siiamaani nähtu kipub rohkemal või vähemal määral olema labane, veniv ja toores. Eesti stand-up’i tegijad on vabad ja edukad selles etenduskunstide uues vormis, aga kuivõrd seksikad? Selleks, et meie seisval komöödial oleks POINT-i, tuleb veel pingutada.

Kodumaisel stand-up’il on õnnestunud teha ka mõningad kiiremad ja õnnestunud arengusammud. Enamus neist kuuluvad Kinoteatrile, kus on suudetud rahvas tõeliselt ennastunustavalt rõkkama panna ja seda ka juba tajutava ühiskonnakriitilisusega. Samas millegi värskega pole needki loomingulised pead ja humoorikad suud ammu üllatanud. Mu naine on kaotatud ja kõige hullemad mehed üles leitud. Mis järgmiseks?

Noori eesti koomikuid aitavad lavale tõugata ka Estonian Comedy ja Komeediklubi. Arvata on, et pärast mõningate aastate möödumist, siin käinud välismaiseid tegijaid ning kodumaiste pealekasvu, näeme milline nägu Eesti oma stand-up’il on. Valdkonna arendamise nimel tehakse õnneks edukalt ka koostööd. Sellest annab tunnistust nii Andrus Vaariku lavastus «Mõtlemine on seks ehk VANA JA VABA», mida aitasid teostada ka Henrik Kalmet ja Paavo Piik, aga ennekõike selle žanri esindajate ühiselt väljaantav naljastipendium ja juba üsna pea, 28.-30. aprillini toimub Tallinn Comedy Festival.

Stand-up etendus «Mõtlemine on seks ehk VANA JA VABA»
Laval: Andrus Vaarik
Dramaturg: Paavo Piik
Lavastajad: Henrik Kalmet, Birgit ja Karl Kermes (Stand-up teater POINT)