Kultuurisoovitused

Latgali ürgmees: valmis tööks ja kodumaa kaitseks

Arhailises rüüs: Eriks Kondrats Ludza käsitööliste ja talupoegade keskuse Ludzas Amatnieku Centrs ees.

FOTO: Verni Leivak

Kui sõda tuleb, on põlise latgali ülesandeks kaitsta oma maad. Alles siis tuleb pereisa roll. Nii kinnitab Läti vanimas linnas Ludzas tegutseva käsitööliste kogukonna pealik Eriks Kondrats.

Tellijale Tellijale

Läti linnake Ludza ehk nagu eestlased seda on kutsunud – Lutsi – asub Ida-Lätis ehk Latgales ja selle asutamisaastaks on 1177. Mistõttu on kogu linnas tunda iidset ajaloohõngu – ordukindluse varemed, kirikud ja heas mõttes kodukootus annavad sellele kuidagi erilise hõngu. Kuna Ludza on läbi aegade ja sõdade käest kätte käinud, olles kord sakslaste, rootslaste, venelaste või poolakate valduses, on kodumaa kaitsmine ikka päevakorral olnud. Kohalikud kõnelevad, et isegi peredes olla varem olnud keskmiselt kaksteist last, sest kodumaa kaitsmine nõudnud oma, ja 50 rahuaastat oli siin kunagi suureks harulduseks.

Tänapäeval, tunnistab Ludza käsitööliste kogukonna keskuse Ludzas Amatnieku Centrs pealik (mitte juht, vaid just nimelt pealik!) Eriks Kondrats, kes võtnud oma missiooniks vanade latgalite traditsioonide elushoidmise, on hea, kui peres kaks lastki kasvab. Aga seda kõike kavatseb ta muuta – neiud pidavat suurema hulga järglaste sünnitamiseks valmis olema.

Tagasi üles