Näitus Eduard Vildest ja tema tervisest “Külmetav kirjanik”

Eduard Vilde Muuseumis avatud näitus “KÜLMETAV KIRJANIK” käsitleb esmakordselt Eduard Vilde terviselugu. Kirjaniku juubeliaastal annab see suurepärase võimaluse rääkida meie ühest menukamast ja mõjukamast autorist kui inimesest ja eriti kui mehest omas ajas.

Pikki aastaid soojemas Euroopas elanud Vilde jaoks oli Eestis sõna otseses mõttes külm. Kuigi Vilde krooniliste haiguste suurim vaenlane oli siinne rõske ja tuuline kliima, olid kirjaniku probleemid valdavalt hoopis psühhosomaatilist laadi. Keeruline ja ängistav salasuhe, mure oma riigi pärast ja igikestvad rahaprobleemid halvasid ta eluisu ja -vaimu. Surutisseisund ja negatiivsed mõtted väljendusid füüsilistes haigustes.

Vilde oli väga moderne mees, ta pidas oluliseks meeste-naistevahelist võrdsust, arvamus- ja sõnavabadust jms. Tema modernsus väljendus ka terviseteadlikus käitumises. Ta tõesti pidevalt tegeles endaga, otsis abi, õppis kuulama oma keha, mõistis negatiivse mõtte halba mõju kehale. Ta ravis ennast homöopaatia, sooja päikese ja psühhoteraapiaga. Ometi sai talle saatuslikuks tugev hingeline pettumus armastuses ja oma riigis. Süda ei pidanud vastu.

Et mõista, millises ajas Vildel tuli ennast ravida, teeb näitus ka põgusa sissevaate 1920. aastate tervishoidu. Milline oli meditsiin enne antibiootikumide leiutamist? Mida räägiti tervisest ajakirjades? On mõneti üllatav, et vastu vaatab üsna tänapäevane pilt: kas liha-või taimetoit, kuidas võidelda emotsioonidega, unetusega, kuidas tervislikult toituda jne.

Et Vilde pole olnud ainuke külmetav ja hädadega kimpus kirjanik, uurib näitus ka kui haiged on olnud teised eesti kirjandusklassikud. Kas meil ikka oleks „Tõde ja õigust” kui Tammsaare poleks terviseprobleemide tõttu Koitjärvel pidanud elama? Ja mis oleks Juhan Liiv ilma haiguseta?

Näitus jääb avatuks 13.09.2015