Tänavune JAFF maitseb hästi

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JAFFi koordinaator Piiu Pilt lubab tänavusel festivalil Oscarikandidaatide paraadi.
JAFFi koordinaator Piiu Pilt lubab tänavusel festivalil Oscarikandidaatide paraadi. Foto: Albert Truuväärt /Scanpix/

Juba üheksas jaapani animatsiooni festival JAFF on sel aastal pühendatud Jaapani köögile. Traditsioonilise anime kõrval on programmis kolm filmi, kus kinolinal elavad inimesed, kes tegelevad söögiga.

Need filmid on dokumentaalfilm kuuslast sushimeistrist «Jiro unistab sushist» (2011) ja mängufilmid «Samurai kokakunst» (2013) ning «Little Forest: suvi/sügis» (2014). Muus osas paneb tänavune programm rõhku Oscarile nomineeritud või selle auhinna võitnud animafilmidele.

Oma koht on eraldatud Hayao Miyazaki loomingule. Saab näha meistri viimast filmi «Tuul tõuseb», mis oli Jaapani kinodes 2013. aasta kõige vaadatuim film. Igihaljast «Vaimudest viidud», 2003. aasta Oscarivõitjat ei ole vaja animehuvilisele lähemalt tutvustada. Omaaegne Oscarinominent «Howli liikuv kindlus» on samuti paljudele tuttav. Miyazaki bloki lõpetab dokumentaalfilm «Hullumeelsuse ja unistuste kuningriik», mis räägib kuulsa Ghibli stuudio kolmest kõige tähtsamast mehest: režissöörid Hayao Miyazaki ja Isao Tajahata ning produtsent Toshio Suzuki. Anime-asjatundjale kindlasti hariv ja huvitav vaatamine.

Soojalt võib soovitada lühifilmide kassetti «Short Peace»: «Omand» (sai 2014. aasta lühifilmi Osacri), «Hüvastikätt relvadega», «Gambo» ning «Leegitsev». Nõidusliku pildikeel poolest on tähelepanuväärne Runio Kato «Väikestest telliskividest maja», mis pärjati 2009. aastal lühianimatsiooni Oscariga.

Eriline maiuspala asjatundjatele on mustvalgete jaapani 1930-40 aastate animatsioonifilmide programm, mis koosneb kümnest 3-10 minutilisest filmist. Üheksaminutilist 1950. aasta filmi «Gulliveri kangelasteod» peetakse tänapäevase Jaapani animatsiooni teerajajaks.

Üldpildis on tänavune programm siiski pehme ja romantiline, kuidagi «nunnu ja heleroosa». Praktiliselt puuduvad ulme-, seiklus- ning õudusfilmid. Viimast žanri esindab Takashi Miike eelmise aasta mängufilm «Nagu jumalad soovivad». See on ka festivali ainuke film, mida ei soovitata alla 16-aastastele vaatajatele.

«Põhiprobleem  on selles, et eelmisel aastal Jaapanis eriti ulme- ja õudusfilme ei toodetutki. Oli küllaltki nõrk aasta,» ütles JAFFi koordinaator Piiu Pilt. «Vanadest filmidest, mis kavas on, valisime samuti need filmid, mis inimesi huvitavad. Kiputakse vaatama rohkem laiemale publikule mõeldud filme, mitte kõrge vanusepiiranguga teoseid.»

Festivali nael on Isao Takahata jaapani muistendil põhinev «Lugu printsess Kagyuast» (2013), mis nomineeriti eelmisel aastal täispika animafilmi Oscarile. Tegemist on ühe suurema eelarvega animefilmiga (49,3 miljonit dollarit, kassatulu 24 vaid miljonit dollarit). Pildi sõnul paistab film silma oma huvitava visuaalse teostuse poolest, mis austab anime traditsioone ning erineb oluliselt viimase aja trendidest.

Kõik festivalil linastuvad filmid on eesti- ja mõned ka venekeelsete subtiitritega. Vaid lastele mõeldud armas kassilugu «Chi kallis kodu» on eesti keelde dubleeritud.

Täissaalile lähevad Pildi hinnangul alati Miyazaki filmid, mis sest, et neid on Eestis korduvalt näidatud. Seega tuleks pilet ette osta. Ülejäänud programmi osas võib loota, et pileti saab osta ka samal päeval.

Üheksanda JAFFi kava vaata täismahus siit.

Allpool vaata festivali peafilmi «Lugu printsess Kagyuast» pikka treilerit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles