Tunnistan, et Mati Sirklist tema kolmanda esseekogu «Vanad vastuseta küsimused» (Tuum, 2014) – eelmisteks olid «Orva-aastad» (Tuum, 2004) ja «Uued orva-aastad»(Tuum, 2009) –  ilmumise puhul «holograafi» kavandades jäin kimpu pealkirjaga. Sest enamasti käivitubki mu mõte pealkirjast kui järgneva kujundlikust kokkuvõttest või üldistusest. Muidugi olnuks ahvatlev lähtuda kaane- ja vahelehtede kujunduses (kujundaja Andres Rõhu) kasutatud, juba antiikajast teada sirklist (tuletis ringist, lad k circulum, mille joonistamiseks seda riistapuud tarvitati), sest tõepoolest, mõnikord juhatab inimese nimi kõige otsemat teed tema elu ja tegemiste kujundliku iseloomustamise juurde.