Lembit Ulfsak - nagu Eesti Laurence Olivier või Max von Sydow

Ka nii reklaamitakse USAs «Mandariine».

FOTO: Repro

Just selliseid võrdlusi on kasutanud ookeanitagused väljaanded, arvustades filmi «Mandariinid», mis jõudis 17. aprillil lõpuks USAs kinolevisse.

Screen Daily: pinev, liigutav, nüansseeritud sõjavastane draama, mis poleks jaksanud ehk üles tõsta Oscarit, aga on nominendina omal kohal. Lembit Ulfsak on suurepärane, nagu Eesti Laurence Olivier.

Rogerebert.com: 3,5/4. Lembit Ulfsak: pikk ja kõhetu, hallide juuste ja habemega, õnnistatud väljanägemisega, mis räägib stoilisest suursugususest, iroonilisusest maailma asjade suhtes, aga ka sünnipärasest kaastundest. Ta võiks olla hingesugulane Ingmar Bergmani püsinäitleja Max von Sydowiga.

Film Comment: emotsionaalselt jõuline ja intelligentne film. Ainuüksi oma olekuga väljendab Lembit Ulfsak samasugust tohutut elukogemust nagu Victor Sjöström Ingmar Bergmani filmis «Maasikavälu».

Esimese nädala jooksul linastub «Mandariinid» vaid New Yorgi kuue saaliga väärtfilmikinos Lincoln Plaza Cinemas, mille repertuaaris on ka sellised meile juba mitteingliskeelsete filmide Oscari konkurentsist tuttavad linateosed nagu «Metsikud lood» ja «Lahutuskiri: Viviane Amsalemi kohtuprotsess».

Aga levi laieneb iga nädalaga. Mai lõpuks peaks «Mandariinid» olema juba 20 USA linna ekraanidel, sh Los Angeleses, Washingtonis, Chigacos ja San Franciscos. Menu korral organiseerib levitaja Samuel Goldwyn Films ekraane juurde.

Veel arvustustest. Village Voice: väike mastaapsuse, aga hiigelsuur südame poolest.

New York Times: tagasihoidlik film, mis on kindel oma proportsioonis ja selge oma kavatsuses. Selle mõjususe võti on näitlejate, iseäranis Lembit Ulfsaki ja Giorgi Nakašidze käes.

Wall Street Journal: sõjavastase filmikunsti tähelepanuväärne saavutus.

Aga ka, Movie Mezzanine: 1,5/4, skemaatiline.

Slant Magazine: 2/4, pateetiline manipulatsioon vaatajaga.

30. aprillil jõuab «Mandariinid» ka Hispaania ja augusti lõpus Rootsi kinodesse.

Tagasi üles