Eks ole juba vana tõde, et Mihhail Bulgakovi «Meister ja Margarita» on üks kõige raskemini ekraniseeritavaid ja lavastatavaid teoseid üldse. Romaan on nii mitmetasandiline, liikuv ja mänguline, et kipub tõlgendajatel ühest küljest justkui pidevalt käest libisema ning genereerib teisalt üha uusi toimivaid tähendusvälju ja kontseptsioone. Justkui oleks siingi Wolandi ja tema deemonite käsi mängus.
Tellijale
Margarita ja Wolandi intellektuaalne duell
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seetõttu muutub iga õige «Meistri ja Margarita» austaja väga skeptiliseks, kuuldes mõnest järjekordsest püüdest romaani publiku ette tuua. Seda suurem heameel on tõdeda, et lugematutele rohkem või vähem ebaõnnestunud katsetele on nüüd lisandunud üks, mis lubab end õnnestunuks lugeda.