Tähtis on luua ilu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muusika, rütmide ja värvide, sümmeetriate ning korduste kaudu tekkivad seosed, millest tekib lavastusse Wiener Festwocheni kunstilise juhi Stefan Schmidtke sõnul metafüüsilisus-  kaasaegseim võte tänase maailma lahtimõtestamisel.
Muusika, rütmide ja värvide, sümmeetriate ning korduste kaudu tekkivad seosed, millest tekib lavastusse Wiener Festwocheni kunstilise juhi Stefan Schmidtke sõnul metafüüsilisus- kaasaegseim võte tänase maailma lahtimõtestamisel. Foto: Armin Smailovic/Thalia

Kommentaar 

Stefan Schmidtke, Wiener Festwocheni kunstiline juht:

Mulle avaldas sügavat muljet, kuidas lavastus tõlgiti «meie aega», jäädes siiski kindlaks selle tüki poeetikale. Sel näidendil on palju lõkse, kuid see versioon tantsib ümber nende lõksude. Tõesti võrratu dünaamika!

Teatrilt on pikka aega oodatud justkui mingit «sõnumit» või «tähendust»... õpime taas, et teater võib olla ilus ja metafüüsiline, mis ongi teatri tänapäevane «sõnum».

Teatrilt on pikka aega oodatud «kriitilisust». Teisiti see poleks justkui «aus kunst». Praegu on väga tähtis luua ilu, seda jõudu, mis meid kõiki, inimesi, ühendaks. Kõlab vanamoodsalt, kuid dialektiliselt väljendudes: ilu puhul  on tegu meie manipulatsiooni-maailma kõige modernsema väljendusega.

Arvan, et Viini Festwocheni festivalil tekitab see lavastus vastakaid arvamusi. Lavastust mängitakse samas teatris ja samal laval, kus see 23 aastat tagasi esimest korda sündis. Selline ongi meie festivali kontseptsioon. 1992. aasta versioon on Austrias legend. Nüüd näitavad «uuseurooplased» oma versiooni. 

Tagasi üles