Vastuoluline dokumentaalfilm pronkssõdurist - Aljoša

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelis Mahu film «Aljoša».
Meelis Mahu film «Aljoša». Foto: Kaader filmist

Kuni 10. maini saab Postimees Kinos vaadata vastuolulist Meelis Muhu dokumentaalfilmi «Aljoša», filmi näeb aadressil kino.postimees.ee.

Muidugi oleks mugavam see kõik ära unustada. Milleks vanu haavu lahti kiskuda, oma tuju rikkuda? Kaheksa aastat on juba pronksööst möödas, aga kohe on 9. mai, kui üks osa Eestist tähistab taas võidu-, teine osa Euroopa päeva. Kas midagi on ühiskonnas muutunud, kui pronksmees on silma alt ära?

2008. aastal välja tulnud filmi «Aljoša» (režissöör Meelis Muhu) väärtus ühiskonnas eksisteeriva mälukonflikti tunnistajana on ajas ainult kasvanud, ja võimalik, et see omandab kunagi suisa monumendi staatuse, loodetavasti siiski sellise, mida teisaldama ei hakata. Kui palju on meil üldse selliseid linateoseid, mis julgevad astuda me enda õuel käärivate teravate rahvuslike konfliktide epitsentrisse ilma kohut mõistmata?

«Aljošas» lurtsatab elu välja igast selle poorist, nagu ikka siis, kui minnakse kaameraga selle keskele ja kuulatatakse, mida on öelda lihtsatel inimestel. Järsku on kõigil justkui õigus: nii sellel vene sõjaveteranil, kes ütleb, et 9. mai on rõõmupäev, võit fašismi üle, kui sellel eesti proual, kes väidab vastu, et too võit, kommunism, tõi eesti rahvale ainult häda ja viletsust.

Kõige enam kõneleb see film aga hoopis inimliku kontakti, lugupidamise vajalikkusest, olgu tõed kui erinevad tahes. Selle terviseks võtaks 9. mail küll sada grammi!

+ Postimehe Kino saavad vaadata ka Postimees Plussi tellijad ja päevapileti ostjad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles