Kas esimene Eesti koomiks? Baltisaksa kaupmeheperekonna seiklused Jaapanis

1. Maman lahkub Bessemeri pardal, et leida üles oma poeg Andrjuša, kes on väidetavalt sõitnud ära Jaapanisse; ta saab tunda, et Bessemer on merehaiguste vastu võimetu – kuid ta on valmis selle ohvri tooma!

FOTO: Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivis on 18 meeleolukat joonistust, mis pärinevad kaupmeeste perekonna Krehmeri (Crameri) arhiivist.

2. Maman esimene audients minister Iwakura juures. Üks samurai on otsemaid valmis oma relva kasutama, juhul kui Maman peaks etiketireeglite vastu eksima (Agnese palvetest hoolimata).

FOTO: Rahvusarhiiv

3. Maman, kes on piinliku täpsusega jaapanipäraselt riides, tutvustab end ühel õhtusöögil ning leiab üllatusega, et tema võõrustajad on riietatud hoopis pooleldi Euroopa stiilis.

FOTO: Rahvusarhiiv

4. Jumal hoidku! Süda pööritab rohkem kui kõrgustes. Mida kõike ei tehta kadunud poja leidmise nimel? - Oh, Jägerle! Pidage kinni te kurinahad! Ei sest pole midagi, Madaamikesed, edasi reisida ja maksta.

FOTO: Rahvusarhiiv

5. Võttes Jaapani kombe kohaselt vanni, avastab Maman Jaapanis maabunud vana tuttava, kes on parun Huebneri otsinguil.

FOTO: Rahvusarhiiv

6. Maman ja Agnes kahtlustavad, et Andrjuša varjab end Daibutsas (Buddha kujus). Roninud üles kuju majesteetlike varvasteni, ei leia nad sealt muud teha, kui tagasi alla laskuda.

FOTO: Rahvusarhiiv

7. Emasüda ei vaja tõestust; Maman tundis poja ära hoolimata jaapanlase riietest ning väärikast hoiakust Tõusva Päikese impeeriumi isanda peakindralina; poeg, kes oli vähem nutikas, pidas teda jultunud Nizaniks ning oli valmis pühaduseteotust sooritama.

FOTO: Rahvusarhiiv

8. Üksteist tunti ära ning valati tundeliselt pisaraid.

FOTO: Rahvusarhiiv

9. Maman on süübinud Jaapani kalligraafiasse ning ületab selles kunstis oma kontuuride graatsia ning joonte delikaatsusega lausa kohalikke professoreid.

FOTO: Rahvusarhiiv

10. Andrjuša esitleb oma majesteetlikule emale oma abikaasat ning nende lapsi.

FOTO: Rahvusarhiiv

11. Andrjuša näitab emale oma aeda; ema imestab puude väiksuse üle, mis olevat Andrjuša sõnul seepärast sellised, et neid kastetakse etanooliga, et takistada neil suuremaks kasvamast.

FOTO: Rahvusarhiiv

12. Isand Enli Klemeli villa – hiinapärase häälduse järgi, ning Hanari Kura jaapanipärase järgi, selgitab Andrjuša barbaarse idioomiga. Maman leiab hunniku kive, millele ta puhkama istub.

FOTO: Rahvusarhiiv

13. Maman'l õnnestub kontsadel põrandal istudes teed juua.

FOTO: Rahvusarhiiv

14. Hommikutualeti tegemine; ebapraktiline taburett.

FOTO: Rahvusarhiiv

15. Hanari Kura pere materiaalne õitseng.

FOTO: Rahvusarhiiv

16. Suplus pere seltsis.

FOTO: Rahvusarhiiv

17. Maman ehmatab üht vana tuttavat kohates.

FOTO: Rahvusarhiiv

18. Maman ärkab ehmatusega üles ning leiab end pere poolt ümbritsetuna.

FOTO: Rahvusarhiiv

1885. aastal joonistatud seeria pakub humoorikat pilti traditsioonilisest Jaapani kultuurist. Millisena näis Tõusva Päikese maa baltisakslaste silmadele, see selgub Maman põnevatel eksirännakutel.

«Maman tegelaskuju on arvatavasti pereema Julia Catherine von Krehmer (Bergien), eluaastad 1802-1890, suri 88-aastaselt Haapsalus, kelle mees oli Heinrich von Krehmer,» ütles Rahvusarhiivi arhivaar Liina Rebassoo. Rebassoo tõlkis Maman seikluste prantsusekeelsed pildikirjeldused eesti keelde.  

FOTO: Rahvusarhiiv

Heinrich von Krehmer oli Peterburis kaubamaja omanik, tema sugulased samuti Peterburis jõukad kaupmehed (sugulussidemed Inglismaal, Soomes). Von Krehmeritel oli kokku 8 last, kellest 3 surid lapseeas. Heinrich Andreas (ilmselt koomiksis kujutatud Andrjuša tegelaskuju), elas 1839-1886, asus 1861 õppima Tartu Ülikoolis juurat.  Hiljem töötas aktsiisiäris.

Rahvusarhiivis on tema tudengiaja pilt korporatsioon «Estonia» liikmena.

«Sarnasus Andrjuša tegelaskujuga Maman loos on täiesti äratuntav,» märkis Rebassoo.  Von Krehmerite tütar Catherine Elisabeth (1842-1902) oli klaverikunstnik (muuhulgas ka Rudolf Tobiase klaveriõpetaja) ning abiellus Rudolf von Gernet'iga (samuti koomiksites esinev tegelaskuju Rodolpe, kes sageli Maman'd rasketest olukordadest päästab). Gernet'itele kuulus 19. sajandil Vaemla mõis Hiiumaal, mis figureerib tihti ka pildilugudes. Pildilugudes mainitud ka Haapsalu villat «Friedheimi», mis valmis 1885. a. Pilt Rahvusarhiivist.

FOTO: Rahvusarhiiv

«Kokku on Rahvusarhiivis 11 selle pere koomiksiraamatut, neist üks tušijoonistustega, lisaks veel akvarellid,» ütles Rebassoo.

Tõenäoliselt on Maman Jaapani-seikluste lugu väljamõeldis, mitte ei põhine tegelikult aset leidnud sündmustel. Vastasel korral oleks tegemist väga seiklushimulise daamiga, sest teised pildiseeriad kannava pealkirju «Maman & Andrease Marsireis. Unenägu», «Kui Maman oleks abiellunud Mr. Guizot'ga», «Leiutiste raamat», «Tõestisündinud lugu Madagascari kuningannast, Rose Hérine'ist» jne. Leidub ka muid lugusid perekonnaelust ning Maman unenägudest. Pildilugude autor oli ilmselt üks Julia ja Heinrichi lastest, tõenäoliselt kas Catherine või Constantin, sest ühele pildialbumile on märgitud ka autori initsiaal C.

«Usun, et lugude autor kasutas eksootiliste kohtade kujutamisel oma mõttelendu. Leidub nende hulgas ju ka Madagaskari unenägu ning koguni reis Marsile. Ehk oli Julia von Krehmer tuntud väga elavate unenägude poolest ja autor sai sellest inspiratsiooni,» rääkis Rebassoo.

Rahvusarhiivi sattusid joonistused tõenäoliselt baltisakslaste Saksamaale ümberasumise (Umsiedlung) kampaania käigus 1930. aastate lõpul.

Rebassoo andmetel on sellise visuaalse loojutustamise näol tegemist ainulaadse nähtusega tollases baltisaksa kultuuris. Küll leidub Rahvusarhiivis paruness Meyendorfi joonistusi, mida saab vaadata siin.

Käärilõike tehnikat armastas Eveline von Maydell. Tema loomingust koostati näitus Tallinna RIigiarhiivis ning 16. mai avatakse selleteemaline näitus ka Tartus Rahvusarhiivi Liivi tn majas. Lähemalt vaata von Maydelli loomingust siit.

Tagasi üles