«Kunst on nähtamatu nägemine ja kuulmatu kuulmine,» ütles Arvo Pärt täna toimunud pressikonverentsil. «See on mingi eriline tasand, nagu piiritsoon, mis on saladuslikus uduvines. Kui sa puutud kokku kunstiga, siis sa ei tea, kus sa oled. Sa ei ole enam seal, kus sa oled. Ja sa pole veel seal, kuhu sa lähed.»
Pärt: kuulaja otsib endale mõttekaaslast
Täna õhtul esietendub Noblessneri Valukojas Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus «Aadama passioon». Küsimusele, mis muudab etenduse eriliseks, vastas täna päeval toimunud pressikonverentsil Arvo Pärt, et selle teeb imeliseks Rober Wilson. «Tõnu Kaljuste interpretatsioon, tema muusikute mäng, kogu kollektiivi kontsentratsioon ühele puntkile ja ma arvan ka see, et kui armastus on kuulaja kõrvades kui ka vaataja silmades.»
«Et see ilus ilm jätkuks ka ruumi sees,» vastas Arvo Pärt küsimusele, mida ta ootab täna õhtuselt etendusest.
Vastates küsimusele Wilsoni ja enda erinevustest, tõdes Pärt, et ta ei näe mitte mingit mittemõistmist. «See on üks hingamine, üks mõttekaaslus, mis välistab juba eos kõik segavad elemendid. Ja ma olen väga tänulik selle võimaluse eest, ma olen väga palju õppinud. Juba esimesest silmapilgust, Vatikanis õppisin. Minul oli hea tema peale vaadata. Temas oli usk. See on temas siiani.»
Küsimusele, kas Arvo Pärdi püha ja pühalik muusika mõjub kaasaegses maailmas, mis on sünge, vastuoluline ja karm, inimese südamale sügavalt, vastas Pärt, et kas muusika pühalik või mitte, see ei ütle mitte midagi. «Kõik oleneb sellest, milliste silmade ja kõrvadega kuulaja seda näeb ja kuuab. Kuulaja otsib endale mõttekaaslast, ta tahab iseenast leida ühes kunstitükis. See oleneb tema iseenda võimest, kui palju ta on võimaline ennast sulatama selle sisse, siis ta saab ka vastuse vastavalt. Võibolla on see teistmoodi, võibolla homme ma vastan teisti. Ma ei tea seda. »
Kuula Arvo Pärdile esitatud küsimusi ja vastuseid.