Marusja Klimova jutustab Peterburi boheemlaste elust

Marusja Klimova

FOTO: HeadRead

Selles minisarjas tutvustame kirjandusfestivali HeadRead tähelepanuväärseid väliskülalisi.

Krista Kaer soovitab: «Marusja Klimova 1980ndate lõpu 1990ndate alguse Peterburi boheemlaste elu kujutavad raamatud on sageli reaalsete prototüüpidega, sageli on need välja kasvanud jutuajamistest ja kohtumistest. Ta on ise elanud mitmesugustes oludes, kohtunud kõikvõimalike värvikate tüüpidega, kirjutanud romaane ja tõlkinud Prantsuse kirjaniku Louis-Ferdinand Céline'i romaane. Marusja Klimova absurdsed, kohati nukrad, kohati naljakad raamatud on teinud temast tänaseks kultuskirjaniku, keda on suur rõõm Tallinnas näha ja kuulata.»

Festivali koduleheküljel tutvustatakse teda nii:

Nõukogude Liit pole pärandanud maailmale just palju toredaid asju. Kuid üks sellistest sündis just vastureaktsioonina nõukogulikule võltspaatosele ja tegelikkusest irdunud pidulikkusele – see oli suur hulk kainestava ja sageli iroonilise pilguga kirjandust, mis püüdis pakkuda inimestele tunnet, et nad pole tegelikkuse ja näivuse vahelises lõhes elades üksi. Marusja Klimova (1961) asub oma loominguga selle suurejoonelise ja rahutu hoovuse keskmes. Eesti lugejatel on võimalik lugeda Klimova romaani «Siniveri» (Loomingu Raamatukogu, 2014, tlk Ilona Martson), mis räägib küll nõukogude aja lõpust, mil ühiskond läbis kihutades perestroikat, aga hoolimata poliitilistest nihetest võib ikka veel tajuda lõhet tegelikkuse ja ametliku kõnepruugi vahel. Klimova ise on kirjeldanud seda nii: «Tõeline elu aga peitus televisiooni, ajalehtede, «paljastuste» taha ja libises isegi rohkem käest kui nõukogude ajal.» «Siniveri» püüab haarata tükikese sellest palavikulisest, servapidi hullumeelsest elust ühe ühiskonnakorra lõpuagoonias, linnas, mis on kandnud nii Peeter I kui Lenini nime. Marusja Klimova räägib «Siniverest» ja oma loomingust Kirjanike Maja musta laega saalis neljapäeval, 28. mail kl 17, temaga vestleb tõlkija Ilona Martson.

Festivali kava vaata siit.

Loe ka neid

Tagasi üles