/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2015/05/22/4094743t1h2a5a.jpg)
Brandon Flowers
«The Desired Effect»
Virgin EMI
Hinne: 4
Sädelev retrorock
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See ei ole isegi teema, kas The Killers saaks ilma frontman Brandon Flowersita hakkama (ei saaks) või kas Flowers saaks ilma The Killersita hakkama (vabalt). «The Desired Effect» on tema Flowersi sooloalbum ning ühtlasi hea tunnistus sellest, et sajad kontserdid ja miljonid müüdud albumid pole Flowersis kustutanud kirge ja avastamisrõõmu.
«The Desired Effect» ongi üks rõõmuga tehtud plaat. Puhtalt patule rajatud Las Vegases mormoonina kasvanud Flowersi intervjuusid tasub lugeda ja laulusõnu jälgida. Tuleb tunnistada, et esimesel kuulamisel panid kaks avapala ehk terake ebalema. Kuidagi liiga häbitult sädelevaks poleeritud isegi prime-time popi jaoks, kuidagi liiga üle võlli vuhisev meloodiline staadionisündirokk. Aga Bronski Beati õnnestunult sämpliv kolmas lugu «I Can Change» pani asja paika. Seal teeb kaasa muide ka Pet Shop Boysi Neil Tennant, kes kulutas selleks oma kallist ajast täpselt 20 sekundit!
Muidugi ei tasu albumit võtta surmtõsiselt, siin on ikka kõvasti keel-põses-kraami. Flowersil ja produtsent Ariel Rechtshaidil oli raudselt väga lahe, aga see ei tähenda teps mitte seda, et nad poleks albumit tõsiselt võtnud.