Lars Kepler tembib põnevust õudusega

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pseudonüümi Lars Kepler taga on tegelikult kaks kirjanikku – abielupaar Alexander Ahndoril (1967) ja Alexandra Coelho Ahndoril (1966).
Pseudonüümi Lars Kepler taga on tegelikult kaks kirjanikku – abielupaar Alexander Ahndoril (1967) ja Alexandra Coelho Ahndoril (1966). Foto: Facebook

Tutvustame festivalil Head Read esinevaid välismaiseid krimikirjanikke.

Krista Kaer tutvustab: Lars Kepleri nime alla esinev Rootsi abielupaar köitis lugejate tähelepanu juba oma esimese raamatuga «Hüpnotisöör», milles oli tembitud parasjagu õudust ja põnevust, mis ei lasknud tähelepanul hajuda. Üliedukad on nad olnud ka edaspidi ning kindlasti on huvitav kuulda nende enda käest, kust nad oma raamatutele ainest ammutavad. Nad eristuvad oma tegelastega selgelt, raamatud haakuvad omavahel ning vähehaaval ongi lugeja tõmmatud painajalikult põnevasse maailma.

Festivali koduleheküljel kirjutatakse neist nii: Pseudonüümi Lars Kepler taga on tegelikult kaks kirjanikku – abielupaar Alexander Ahndoril (1967) ja Alexandra Coelho Ahndoril (1966). Nende ühise pseudonüümi esimene pool viitab Stieg Larssonile ja teine pool Saksa teadlasele Johannes Keplerile.

Juba esimesest Kepleri nime all ilmunud süngest krimiromaanist «Hüpnotisöör» (2009, e k Pegasus 2011, kordustrükk 2012, tlk Marike Tammet) sai rahvusvaheline bestseller. Raamatu keskmes on psühhiaater ja terapeut Erik Maria Bark, kelle erialaks on rasked traumad ning kes on uurinud hüpnoosi mõju patsientidele. Nagu skandinaavia krimilugudele omane, rullub siingi lahti põnev ja painajalik tegevustik, milles põimuvad sotsiaalsed ja psühholoogilised pained. Korralikule skandinaavia krimikangelasele kohaselt painavad Barki ennast mitmed hingehädad.

«Hüpnotisööris» tegutsev soomerootsi päritolu kriminaalkomissar Joona Linna asub lahendama julmi mõrvatöid ka Kepleri järgmistes teostes «Painajalik leping» (e k Pegasus, 2012, tlk Birgit Neider, Peeter Pedak ja Marike Tammet), «Tuletunnistaja» (e k Pegasus, 2013. tlk Peeter Pedak) ja «Uneliivamees» (e k Pegasus, 2014, tlk Heidi Saar). Kepleriga (või Kepleritega?) on võimalik kohtuda reedel, 29. mail kl 14 Kirjanike Maja musta laega saalis, kus vestlust veab tõlkija Heidi Saar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles