HeadRead lasteprogramm hiilgab rahvusvahelisusega

Edward van de Vendel

FOTO: HeadRead

Kirjandusfestivalil HeadRead on alati olnud koostöös Lastekirjanduse Keskusega lasteprogramm. Tänavune programm hiilgab rahvusvahelisusega. Nii saavad lapsed ja üldse kõik, kes lastekirjandust tähtsaks peavad, tänavu näha ja võib-olla isegi käega katsuda väga tuntud välismaiseid kirjanikke. Eriti arvukalt on sel aastal külalisi Rootsist.

Ulf Nilsson

FOTO: HeadRead

Ulf Stark

FOTO: Caroline Andersson

Mats Strandberg

FOTO: Magnus Liam Karlsson

Sara Bergmark Elfgren

FOTO: Magnus Liam Karlsson

Kahekesi astuvad Ulf ja Ulf

Väiksemale lugejale on kindlasti silma hakanud Ulf Nilssoni ja Ulf Starki raamatud. Festivali korraldajatel on väga hea meel, et korraga tulevad külla kaks rootsi lastekirjanduse suurkuju. Mõlemad on saanud oma viljaka loomingu eest rohkesti auhindu ja mõlemat armastatakse väga nii kodu- kui ka välismaal. Eesti keeldegi on mõlema lugusid jõutud tõlkida omajagu, kuid sellega asi kindlasti ei piirdu, sest häid lasteraamatuid pole kunagi liiga palju ja nende meeste raamatud on tõesti väga head!

Ulf Nilssonilt saame eesti keeles (Kersti Olssoni tõlkes) lugeda kolme raamatut. Need kõik käsitlevad tõsiseid ja sügavaid küsimusi, kuid teevad seda südamlikult ja sooja huumoriga. Just nii nagu peab, et aidata lapsel mõelda oluliste küsimuste üle. «Vanaema raha» põhiteemaks on küsimus, kuidas peab laps toime tulema, kui vanaema vaim on väsinud ja ta ei näe maailma enam niisama selgelt nagu noorena. Mida arvata, kui vanaema sind ühel päeval ära ei tunne? Või kuidas teda kaitsta, kui ta otsustab kogu oma raha pangast ära koju tuua? Poisil on selle tarvis igaks juhuks käepärast mänguvibu, ent kummalises olukorras tuleb ju toime tulla ka hingeliselt ...

«Maailma parim esineja» räägib esinemiskartusest ja sellest, kuidas väikese poisi hirmust saab lähedaste toel julgus. «Hüvasti, härra Muffin» on raamat vanadusest, surmast ja leinast – niisuguseid raamatuid, mis aitaksid lastel nende teemade üle mõelda, meie oma lastekirjanduses peaaegu ei ole, seda rõõmsamad võime olla välisautorite üle, kelle raamatuid eesti keelde tõlgitakse ja kes meile ka ise külla tulevad.

Ulf Starki on sageli nimetatud Astrid Lindgreni mantlipärijaks. Tema lood on samamoodi «päris» nagu Lindgrenil – olgu siis, kui ta kirjutab väikese Ulfi ja tema vanaisa suhetest, sellest, kuidas poiss emaga indiaanlasi mängis ja isaga maailmaruumi avastas, sõbrale vanaisa aitas otsida või esimest korda kooli läks. Stark tabab suurepäraselt lapse maailma, ta ei ole unustanud, kuidas ise käitus ja mida mõtles, kui oli veel poiss. Väike Ulf elab temas ikka edasi ja eesti keeles saame tema tegemiste kohta (tänu tõlkijatele Ülle Kiivetile ja Allar Soonestele) lugeda raamatutest «Võidumees», «Täitsapoiss», «Vilista mulle, Johanna» ning «Väike ja tugev». Enne festivali aga jõuab kirjastus Draakon & Kuu välja anda veel ühe Starki raamatu: «Helin ja Suur Mõtleja» (tõlkinud Allar Sooneste) on muinasjutuline seikluslugu, mis viib väikese Helini võõrale planeedile, mida valitseb oma mõtete abil Suur Mõtleja.

Maailma päästmisest, kuid mitte ainult

Mida noored loevad? Eks ikka fantaasiat! Noortele fantasy-huvilistele pakuvad põnevat lugemist rootsi kirjanikud Sara B. Elfgren ja Mats Strandberg, kes suudavad kasvatada oma Engelsforsi triloogia ulme piiridest väljapoole. Kahtlemata tundub romaanides «Ring», «Tuli» ja «Võti» (eesti keeles Kadi-Riin Haasma suurepärases tõlkes) kõige olulisemal kohal olevat maailma päästmine deemonite käest ja kogu sellega kaasnev kupatus – peategelaste ootamatult ilmnevad nõiavõimed ja neile vastu tahtmist kaela sadanud ülesanne võidelda kurjuse vastu. Kuid vähemalt niisama tähtsal kohal on noorte tegelaste psühholoogia, karakterid, väikelinnaelu kirjeldamine, noorte eneseotsingud, elu praeguses maailmas, nüansid ja veelkord nüansid. Noorte kultuuriblogi Kaktus kirjutab: «Kuid siiski on selles sarjas miskit väga ehedat ja elulist, mis on pahatihti paljudes analoogsetes lugudes kaduma läinud.» Sellest, kuidas autorid on suutnud seda «ehedat ja elulist» paberile püüda, räägivad nad oma lugejatele festivalil – kes teada tahab, tulgu kuulama!

Elust maha kirjutada, mis see ära ei ole! või on ikkagi?

Hollandi kirjanik Edward van de Vendel jõudis eesti lugejat rõõmustama alles sel aastal, kui Kerti Tergemi tõlkes ilmus tema imekaunis lugu «Koer nimega Sam». Sügiseks on oodata järge pealkirjaga «Sami saladused» ja esimese raamatu põhjal võib hõisata: on, mida oodata! Van de Vendel on varem töötanud koolijuhi ja õpetajana ning tema raamatustki on ilmselgelt aru saada, et lapsed on talle tähtsad ja lähedased. Kuidas muidu oskaks ta nii tabavalt kirjeldada lapse igapäevaelu üksikasju, alustades pudrusöömisest ja lõpetades trikkidega, mida kasutada selleks, et võimalikult hilja magama minna?

Autori väga tugevaks küljeks on empaatia, mis ei piirdu ainult kangelasega, vaid mida tal jätkub kõigile tegelastele. Ta armastab oma tegelasi ja püüab neid mõista (ka neid, kes ei tundu esmapilgul kõige sümpaatsemad) ning see on tugeva kirjaniku tunnus. Empaatia juurde kuulub juba iseenesest ka see, et last ei alahinnata. Elus on hetki, mil lapsed käituvad täiskasvanutest küpsemalt ja Vendel on nii mõnegi sellise olukorra üles leidnud. Ehkki kirjaniku sõnul põhineb raamat tõestisündinud lool ja karakteritel, on ilmselge, et rabedama sulega looja ei suudaks elu nii soojas ja haaravas toonis raamatusse üle kanda.

Mourlevat paelub nii lapsi kui täiskasvanuid

Jean-Claude Mourlevat on üks Prantsusmaa tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke. Tuntuse juurde kuuluvad ka auhinnad, mida Mourlevat’ puhul oleks pisut keeruline ette lugeda, sest nimekiri on üsna pikk (õigupoolest kehtib sama jutt kõigi eespool tutvustatud kirjanike kohta), kuid ehk tasub mainimist üks Eestis saadud tunnustus – 2013. aastal ilmunud jutustus «Ookeani kutse» pälvis siinmail parimale laste- ja noorteraamatu eestin­dusele jagatava Paabeli Torni auhinna.

Tegemist on peadpööritava seikluslooga, mis lähtub klassikalisest pöialpoisi-muinasjutust, kuid kannab selle üle tänapäeva. Nagu Perrault’ muinasjutus, nii on ka siin vaene pere, kus kasvab seitse venda, keda vanemad toita ei jaksa. Poisid põgenevad kodust ja terve nende eksirännak, mille sihiks ookean, esitatakse äärmiselt haaravas vormis: lugu on jagatud lühikesteks peatükkideks, millest igaühes avaneb ühe tegelase sisemonoloog. Sõna saavad kõik seitse poissi, lisaks neile aga nii mõnigi pealtnägija, kellele kummalised rändurid on silma hakanud ja meelde jäänud. Ehkki lugu on üldjoontes realistlik ja tänapäeva maailma sobituv, naaseb autor muinasjutužanri juurde raamatu avatud lõpuga, mis jätab lahenduse lugeja otsustada.

Vahetult enne festivali HeadRead ilmub aga ka teine Mourlevat’ eestindus, sedakorda täiskasvanule suunatud novellikogu «Siluett». Tegu on kümnest loost põimitud meisterliku tervikuga, mis kirjeldab inimeste heade kavatsuste ja riukliku saatuse paratamatut vastuolu, andes puändikate novellide kaudu edasi kainestavat mõtet, et inimene loodab ja kavandab, jumalad aga naeravad või vaikivad. Kirjandushuvilisele võib kogu soovitada kui klassikalise novelli ülesehituse musternäidet. Niisama lugeda armastavale inimesele aga võib lisada: klassikalise novelli musternäidiseks olemine ei kahanda sugugi «Silueti» pakutavat lugemismõnu.

Ulf Nilsson: reede, 29. MAI KL 12 Eesti lastekirjanduse keskus

Ulf Stark: reede, 29. mai kl 10 Eesti lastekirjanduse keskus

Sarah B Elfgren ja Mats Strandberg: neljapäev, 28. mai kl 17, Eesti lastekirjanduse keskus; reede, 29. mai kl 15, Kirjanike Maja musta laega saal

Edward Van De Vendel: reede, 29. mai kl 14 Eesti lastekirjanduse keskus       

Jean-Caude Mourlevat: reede, 29. mai kl 15 Kirjanike maja musta laega saal; laupäev, 30. mai kl 17 Kirjanike maja musta laega saal

Tagasi üles