Arvustus: vat see on teile tõeline tsirkus

Cirque du Soleil’ etendust vaatama minnes kavatsesin võtta sellest maksimumi ja kõvasti aplodeerida igale artistile. Umbes poole esimese vaatuse ajal avastasin, et istun, suu jahmatusest lahti ja kuivamas, silmad pärani. Nii nõiduslik oli laval toimuv.

Cirque du Soleil tsirkuseetendus «Quidam» Saku suurhallis

Kogu laval toimuv on üsna lõdvalt kootud lihtsa süžee ümber: väike tüdruk Zoé (Alessandra Gonzales) lahkub müstilise peata, aga see-eest vihmavarju kandva hiiglase saatel võlumaailma. Vägisi tuleb meelde Alice ja tema jäneseurg. Muide, laval sekeldab ka mingi jänesekõrvadega kõrvaltegelane.

Sõna quidam on pärit ladina keelest ja tähendab ’eikeegi’, ’tundmatu’. Selle mõiste ümber lõid etenduse loojad ja just kostüümikunstnikud unenäolise maailma, mis kohati tuletab väga meelde Hayao Miyazaki filme. Eriti lõid selle mulje valgetesse muumiakostüümidesse mähitud artistid, kes aegajalt koorina põhinumbrile tausta moodustasid. Terve etenduse jaoks on vaja ligi 250 kostüümi ja üle 200 paari jalatseid, mida mõni esineja õhtu jooksul kuni seitse korda vahetab.

Kõik, eranditult kõik akrobaatilised etteasted on tõelised jõu, ilu ja laitmatu ajastuse numbrid, paljud neist toimuvad meetrite kõrgusel õhus areeni kohale püstitatud hiiglasliku kaare all rippudes. Kõik see inimvõimete piiril võimlemine toimub sundimatu elegantsi ning täpsusega, mida on võimatu kirjeldada. Ka video ei anna nõidust edasi.

Areeni pinnal toimuvatest numbritest jätsid mulle erilise mulje hüppenöörinumber (Norihisa Taguchi, Kata Banhegyi ja trupp). Õhus vuhisevad hüppenöörid võtsid leidliku valguslahenduse toel tihkete elliptiliste pöördkehade vormi. Ometi kepslesid artistid sundimatult neis nööriseintest läbi. Üsna staatiline number Natalja ja Alexander Pestova esituses demonstreeris erakordset tasakaalutunnetust, kus inimkehad paistsid olevat lausa kokku kleebitud – või siis oli selles areeni osas õnnestunud gravitatsioon ajutiselt kaotada.

Akrobaatikanumbrite vahel esinesid klounid. Cirque du Soleil’ klounid on väga kaugel nõukogude Karandaši koolkonnast. Kohati tundusid nad isegi kuidagi ohtlikud. Allpool on videonäide klouni numbrist inimhülgega (mitte Tallinna etendusest). Pikema numbriga esineb kloun Toto Castineiras, kes koos publikust kutsutud abilistega lavastab tummfilmilike stseeni tummfilmi väntamisest. Natuke klassikalist «jalaga tagumikku» kolunaadi.

Kõigi numbrite ajal tasub vahepeal fokuseerida pilk lava sügavusse, sest ükskõik kui kaelamurdev ja uskumatu trikk fookuses parasjagu aset ei leiaks, toimub seal kogu aeg mingi taustategevus, mis etenduse maagilist maailma toetab. Kogu etenduse seob ühtseks kunstiliseks tervikuks ansambel, mis on võimeline hetkega Pariisi tänava-akordioni tonaalsuselt kriiskavale heavy metalile üle minema.